lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-3407/165

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-3407/165
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1595
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-3407/58Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja02.11.20171-17-3407/89Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.02.20181-17-3407/143Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.02.20191-17-3407/161Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja24.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-3407 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 24. septembri 2019 määrus taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Rein Pottmanni (Pottmann; isikukood 35801024926) kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 02.11.2017 otsusega karistati Rein Pottmanni KarS § 1451 lg 3 järgi 3 aasta vangistusega ja KarS § 175 lg 11 järgi 3 aasta vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.01.201720.01.2017 ning vangistusest jäi kanda 3 aastat 11 kuud 28 päeva. KarS § 73 lg 2 alusel karistust osaliselt täitmisele ei pööratud: koheselt tuli R. Pottmannil ära kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistus vangistus 3 aastat 5 kuud 28 päeva jääb täitmisele pööramata, kuid R. Pottmann ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks oli 02.11.2017.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.11.2017 otsus osaliselt, s.o R. Pottmanni süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 175 lg 11 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises. Uue kohtuotsusega tunnistati R. Pottmann süüdi KarS § 1451 lg 3 järgi (mh 2016 kevad – sügis kuriteoepisoodides), jättes mõistetud põhikaristuse muutmata. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.01.2017 - 20.01.2017, s.o 2 päeva, ja ärakantavaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 2 ja 3 alusel määrati, et R. Pottmannil tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa, s.o 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui R. Pottmann ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

kohaselt algab katseaeg 26.02.2018. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb R. Pottmannil asuda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa kandmisele.

3.19.09.2019 esitas R. Pottmanni kaitsja vandeadvokaat Maksim Greinoman Tartu Maakohtule taotluse vabastada R. Pottmann karistuse kandmiselt 30.09.2019 ennetähtaegselt.
4.Tartu Maakohtu 24.09.2019 määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata, kuna maakohus leiab, et see ei ole põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei esine R. Pottmanni puhul käesoleval ajal KarS § 76 lg-s 2 sätestatud formaalseid eeldusi. Seega on Tartu Vangla õigustatult keeldunud alustamast tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlust (VangS § 76 lg-s 1 sätestatud materjalide ettevalmistamiseks). R. Pottmannile mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Nimetatud karistusest ei ole R. Pottmann käesolevaks ajaks ära kandnud KarS § 76 lg-s 2 sätestatud osa, s.o vähemalt poolt (p 1) või kahte kolmandikku (p 2) mõistetud karistusest. Seega puuduvad formaalsed alused, et R. Pottmanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt üldse menetleda. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased kaitsja väited selle kohta, justkui KarS § 76 lg 2 p 2 alusel on võimalik arvesse võtta üksnes reaalset vangistuse osa (R. Pottmannile määratud koheselt kandmisele kuuluva karistuse osa, s.o 6 kuud vangistust). Sellist tõlgendust ei võimalda eelviidatud sätte sõnastus, eesmärk ja sisu. Määruskaebus
5.Tartu Maakohtu 24.09.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Pottmanni kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada R. Pottmann tingimisi ennetähtaegselt 30.09.2019.
5.1.Kaitsja esitas täitmiskohtunikule taotluse vabastada R. Pottmann ennetähtaegselt vangistuse kandmisest 30.09.2019. Taotluse kohaselt on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õiguslikult võimalik ja on sisuliselt põhjendatud sellega, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata, käitub vanglas eeskujulikult ja temal on hulganisti tervisprobleeme.
5.2.Vaidlustatud määrusega ei seadnud täitmiskohtunik taotluse sisulist põhjendatust kahtluse alla, kuid leidis, et selle rahuldamine on õiguslikult võimatu. Kaitsja leiab, et täitmiskohtunik on eksinud KarS § 76 rakendamisel, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Oma seisukohta põhjendab kaitsja järgmiselt. KarS § 76 lg 2 p 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. KarS § 76 lg 2 p 2 eeldused täituvad 30.09.2019. Seega tuleb kontrollida, kas vähemalt kaheaastane vangistus KarS § 76 lg 3 mõttes tähendab kogu mõistetud vangistust või üksnes vangistuse reaalset osa.
5.3.KarS § 76 lg 3 sõnastus on kehtestatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadusega, mille menetluse käik ja seletuskiri on avaldatud Riigikogu veebilehel aadressiga https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6193849ec963-5431-c995-9b33ba340f99. Kahe aasta reegel oli loodud kõnealuse seadusmuudatusega selleks, et eristada juhtumeid, kui karistusjärgse käitumiskontroll on lubatud (nõutav reaalne kaheaastane vangistus – I lugemise eelnõu seletuskirjakättesaadav https://www.riigikogu.ee/download/71ad869b-4cd5-31c5-d6d6-ead63344eedf - lk 5) ja väiksem karistus, mil karistusjärgne karistuskontroll lubatud ei ole. Ka KarS § 76 lg 3

seletuskirja osa (samas, lk 4) seostab kaheaasta vangistuse nõude karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamise kaalumisega. Sellepärast on kaitsja arvates ühemõtteliselt selge, et kaheaastase vangistuse all on peetud silmas kaheaastast reaalset vangistust.

5.4.Antud tõlgendust toetavat ka isikukesksed kaalutlused. R. Pottmanni osaliselt reaalse vangistusega karistamise eesmärgiks oli šokiefekti saavutamine (süüdimõistva ringkonnakohtu kohtuotsuse p 7.3). Seetõttu nii karistuse eesmärgiks kui ka R. Pottmanni tajumise vaatevinklist oli tegemist kuuekuulise reaalse vangistusega. Sellepärast on kaitsja seisukohal, et KarS § 76 lg 3 mõttes omab tähendust üksnes vangistuse reaalne osa ja R. Pottmanni ennetähtaegne vabastamine on õiguslikult võimalik. Ennetähtaegse sisuliste eelduste täidetuse põhjused tuuakse välja ka esitatud taotluses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus jääb edutuks.
7.Esmalt juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu asjaolule, et mitte kedagi ei vabastata ennetähtaegse vabastamise puhul konkreetsel taotletud kuupäeval. Konkreetsel kuupäeval vabastatakse süüdimõistetu siis, kui ta on kogu karistuse ära kandnud. Ennetähtaegse vabastamise puhul sõltub isiku vabanemine vanglast vastava vabastamist määrava määruse jõustumisest, mis sõltub omakorda sellest, kas keegi menetlusosalistest vaidlustab määruse, millega süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastatakse. Isegi, kui süüdimõistetu suhtes oleks tehtud taotluse alusel positiivne lahend, siis ei oleks see endaga kaasa toonud vabastamist 30.09.2019, vaid määruse jõustumisel vabastamise. Teiseks märgib ringkonnakohus, et KrMS § 426 näeb ette konkreetse menetluskorra süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise puhul. Seega ei ole üldjuhul tegemist KrMS § 431 küsimusega. Lisaks koostoimes vangistusseaduse § 76 lg-ga 1 kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku; kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta; kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist KarS § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel ja kannatanu arvamuse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta, kui kannatanu on esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 4 sätestatud taotluse ning on oma arvamuse vanglale avaldanud. Lisaks tulenevalt KarS §-st 76 ei ole süüdimõistetul õigust nõuda enda ennetähtaegset vabastamist. Küll on pöördunud kaitsja maakohtule esitatud taotluse kohaselt vastavasisulise taotlusega 03.09.2019 Tartu Vangla poole, saamaks kinnitust R. Pottmanni ennetähtaegse vabastamise menetluse alustamise kohta. Vangla on vastanud kaitsja teabenõudele 06.09.2019 ning selgitanud, et puuduvad KarS § 76 kohaldamise alused. Selle järgevalt on esitanud kaitsja taotluse maakohtule R. Pottmanni vabastamiseks. Sisuliselt, kuigi nimetatud taotlusest otsesõnu see ei tulene, on kaitsja eesmärk see, et vangla esitaks R. Pottmanni suhtes materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning maakohus tulenevalt sellest süüdimõistetu vabastaks. Kaitsja ei saa taotleda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, küll saab ta taotleda, et vangla esitaks tähtaja saabumise tõttu süüdimõistetu kohta koostatud materjalid ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks maakohtule ning tulenevalt KrMS §-st 431 oleks tulnud

maakohtul see küsimus lahendada. Maakohus on sisuliselt ka oma lahendis tõdenud, et Tartu Vangla on põhjendatult keeldunud tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse alustamisest, kuna selleks puudub KarS §-st 76 tulenev alus.

8.KarS § 76 räägib mõistetud karistusest tegelikult ära kantud karistuse pikkusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täidetusest. Süüdimõistetule mõisteti karistuseks 6 kuud reaalselt vangistust ja 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust tingimisi katseajaga. Mõistetud karistus on 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, aga erineb see karistuse kandmise viisist. See moodustab tervikliku karistuse, see ei ole üks ja üks osa karistusest. See, et reaalne vangistuse osa karistusest tuli süüdimõistetul kohe ära kanda ja osa karistust jäeti reaalselt täitmisele pööramata, ei tähenda, et reaalselt mõistetud karistuseosa KarS § 76 lg-tes 1 või 2 nõutud osa ärakandmisel saaks taotleda ennetähtaegset vabastamist. Ennetähtaegset vabastamist ei saa kohaldada isiku suhtes, kelle puhul jäeti mõistetud vangistus KarS § 73 lg 2 või KarS § 74 lg 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata osaliselt. Nende sätete puhul otsustatakse süüdimõistetu reaalne karistamine ning tema tingimisi vabastamine kohe karistuse mõistmise raames, mistõttu KarS § 76 kohaldamise alused puuduvad. Karistuse eesmärk ei ole vabastada šokivangistuse puhul süüdimõistetut ennetähtaegselt. Šokivangistust tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist. Sellest ennetähtaegne vabastamine kaotaks šokivangistuse mõtte ja ei oleks seaduse mõttega kooskõlas. Kui seadus ei näe ette võimalust sellise küsimuse lahendamiseks, siis ei näe ringkonnakohus põhjust, miks oleks pidanud maakohus analüüsima taotluses toodud seisukohti sisuliselt. Lisaks ei tugine kaitsja arvamus, miks sisuliselt peaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastama (ilmselgelt on mõeldud materiaalseid eeldusi) mitte millelegi ja on paljasõnaline. Seega on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaitsja taotluse, kuigi sellest otsesõnu ei tulene, et maakohus keeldub materjalide väljanõudmisest vanglalt.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja