Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-19-4494 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx xxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 10.10.2019.a, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-19-4494 Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu KarS § 199 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud. Prokurör palus M.J süüdi tunnistada KarS ja taotles tema karistamist kuuekuulise vangistusega, mis jätta täielikult täitmisele pööramata kui M.J ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning allub kriminaalhooldusele. Prokurör leidis, et tsiviilhagi on põhjendatud ning palus kohustada Lauri Koljalit hüvitama tsiviilhagi ning tasuma menetluskulud hiljemalt ühe aasta jooksul. Kannatanu x OÜ (end x OÜ) esindaja jäi tsiviilhagi juurde, kuid M.J-i karistamist vajalikuks ei pidanud. Kaitsja hinnangul näitavad objektiivsed asjaolud seda, et 23.11.2017.a võttis M.J kaasa endisest töökohast sülearvuti koos diagnostikaseadmetega. Ta tegi oma vabast ajast E. L palvel autole diagnostikat, mille eest talle ei makstud ning tal võis tekkida ajend tegutseda omal viisil. Kohtul tuleb kaaluda, kas M.J arvuti tagastas. Kaitsja palub M.J õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.

1-19-4494 23.11.2017.a kell 17:28:33 siseneb hoone kõrvalruumi isik, kes lahkub kõrvalruumist kell 17:28:54 paremas käes sülearvuti kott /tl 23-31/. Kogumis kannatanu esindaja ütlusega tõendab eeltoodu, et M.J võttis 23.11.2017.a ajal osaühingu hoonest sülearvuti. Kohtuistungil tunnistas ka süüdistatav ise arvuti võtmist. M.J selgitas kohtuistungil, et 2017.a novembris, puhkuselt tulles süüdistas EL teda varguses, mida ei toimunud, ning ta lahkus töölt omal soovil. Kaks päeva hiljem sai ta teise firmasse tööle, kui EL helistas ja kutsus ühe masina viga parandama. Läks sinna, võttis mootori lahti, sisuliselt tegi haltuuraotsa. Kui oli töö ära teinud küsis selle päeva eest raha. EL vastas, et see raha läks juba Tallinnasse ära. Mingil hetkel võttis kaasa selle arvuti sealt ruumidest ja lahkus. Seda võis teha sellepärast, et päevaraha ei makstud. Ennem arvuti tagastamist suhtlesid sõnumite ja telefoni teel. Ei mäleta, kas 15ndal detsembril helistas temale Evõi tema E. Kokkusaamiseks oli valitud mingi ristmik, miks ta ei läinud E maja juurde ei tea, võib-olla sellepärast, et E maja vastas on garaaž ja seal kaamerad. Arvuti tagastamise kohta mingit paberit ei vormistatud. Selgitab, et arvuti osteti Tallinnast, kuid diagnostikaseade koos paigaldusega maksis 120 eurot. Tema edastas info E, kes tegeles asjaga edasi. See isik, kes neid asju müüs, elas Viljandis. Seadme eest maksti sularaha, selle kohta ei ole ühtegi paberit, neid müüakse internetis osta.ee keskkonnas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest ei nähtu suhtlust M.J-i kasutuses oleva abonentnumbri ja EL kasutuses oleva abonentnumbri vahel 15.12.2017.a või vahetult enne seda, lükkab ümber süüdistatava väite, et ta suhtles EL 15ndal detsembril enne kohtumist sõnumite ja telefoni teel ning kinnitab EL ütlusi, et nimetatud kuupäeval mingit kohtumist ja arvuti tagastamist ei toimunud. /tl 32 /. Kohus leiab, et vaidluseta on tõendatud see, et M.J võttis 23.11.2017.a kannatanu töökoja ruumist kaasa sülearvuti Lenovo, millesse oli sisestatud mootorsõidukite diagnostika programmid, koos musta värvi sülearvutikotiga. Kõnealune arvuti kuulus x OÜ-le, seega oli arvuti M.J-i jaoks võõras vallasasi. Kohtu hinnangul on tõendatud ka see, et M.J võttis sülearvuti selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. M.J põhjendas arvuti võtmist sellega, et nn haltuura eest ei makstud päevaraha, mis viitab otseselt sellele, et süüdistatava eesmärk oli arvuti omastamine. Kohtul puudub vähimgi alus kahelda kannatanu esindaja ütlustes selle kohta, et sülearvutit ei ole tagastatud, seega on M.J selle enda kasuks pööranud. Eelnevaga on tõendatud kuriteo objektiivsete tunnuste esinemine M.J-i tegevuses, samuti ka subjektiivse koosseisu tunnused. Ta võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja pani teo toime kavatsetult, tema eesmärgiks oli sülearvuti ebaseaduslikult enda valdusesse saada, mille süüdistatav ka teoks tegi. M.Jegevus on õigesti KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud, tema teo õigusvastasust või

1-19-4494 Süüdistusaktis sisalduvatest andmetest nähtub, et M.J omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, mis on jäetud tingimisi kohaldamata. Temale mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning hoidnud M.J-ilt uue kuriteo toimepanemisest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks isikut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ei kanna endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andes ühiskonnale signaali, et kuritegude toimepanemise jätkamine võib päädida kergeima karistusega. M.J-i poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmisest väiksemaks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokurör ettepanekuga selles, et lühiajalise vangistusega on karistuse eesmärke võimalik saavutada ning mõistab M.J-ile karistuseks kuus kuud vangistust. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga ning kohus peab võimalikuks M.J-i karistamist lühiajalise vangistusega nõustub kohus prokuröriga kas selles, et M.J-i võib karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada. Kuna M.J pani uue kuriteo toime kehtivate kriminaalkaristuste ajal tuleb ta allutada käitumiskontrollile, et kriminaalhooldusega toetada tema õiguskuulekat käitumist.

1-19-4494 diagnostika programmide väärtus on 250 eurot. / tl 4/ Arve- saatelehe nr. MA-L01196893 kohaselt maksis x OÜ poolt soetatud sülearvuti Lenova koos kotiga 296 eurot / tl 21/. Kannatanu esindaja sõnul tasuti diagnostika programmide eest sularahas, selle kohta dokumente ei ole. M.J vaidles kohtuistungil tsiviilhagile vastu ning selgitas, et diagnostikaseade koos paigaldusega maksis 120 eurot. Seadme eest maksti sularahas, selle kohta ei ole ühtegi paberit, neid müüakse internetis osta.ee keskkonnas. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu hagiavalduses tooduga ning kannatanu esindaja ütlustega selles, et diagnostikaprogrammid koos paigaldusega maksid 260 eurot. Süüdistatav viitas, et diagnostikaseadmeid müüakse internetis osta.ee keskkonnas. Kohus tuvastas, et erinevates müügiportaalidest võib leida diagnostikaseadmeid, mille väärtus ulatub mõnest eurost kuni tuhandete eurodeni. Kohtu hinnangul on 260 eurot mõistlik summa, mis vastab mootorsõidukite diagnostikaprogrammide reaalsele väärtusele koos paigaldusega. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kohus nõuab M.J-i poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel kannatanu kasuks 546 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.