Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Harju Maakohtu 24.04.2018. a otsusega tunnistati Miras Tomusk süüdi Kars § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Miras Tomuskile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti Miras Tomuskile 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Miras Tomuskile Viru Maakohtu 28.07.2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 8 kuud 27 päeva vangistust – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel valiti Miras Tomuski suhtes tõkendiks vahistamine kuni

kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, Miras Tomusk võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 22.04.2018. a. Kohtuotsus jõustus 03.05.2018. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.04.2018. a ja lõppeb 20.03.2020. a. Vangla ei toeta Miras Tomuski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Miras Tomuski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Miras Tomuski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu Miras Tomusk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Miras Tomuski, leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Miras Tomusk kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Miras Tomusk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega esinevad formaalsed alused Miras Tomuski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Miras Tomusk on kriminaalkorras korduvalt karistatud (4 kehtivat karistust). Käesolevalt kannab ta kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust varguse, kehalise väärkohtlemise, süütamise ja suures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest. Siinkohal kohus peab oluliseks, et Miras Tomuskile on korduvalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses ja sellele vaatamata jätkas ta kuritegude toimepanemist. Viimased kuriteod pani ta toime ajal, kui oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et Miras Tomusk on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse, sh määratud kohustustesse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. See omakorda annab aluse veendumuseks, et varasemad karistused ei ole mõjutanud Miras Tomuskit õiguskuulekusele ja ei ole täitnud oma eesmärki. Käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole ilmnenud uusi, s.o varasema vangistuse ajast erinevaid asjaolusid, mis annaks alust väita, et just see karistus on teda mõjutanud. Karistuse kandmise ajal Miras Tomusk on läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli, täitis Viha ja Kriitika töövihikut, on osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning omandanud puidupingitöölise kutse. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Miras Tomusk oli läbiviidud tundides kaasatud ning on täheldatud motivatsiooni oma elu muutmises. Kõik eelnev on positiivne ja viitab justkui võimalikele muutustele. Samas on Miras Tomuskil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, üks allumatuse ja teine töökohalt eseme kaasa toomise süüdistuses.

Isik, kes taotleb enda ennetähtaegset vabastamist peaks ka enesele teadvustama kuivõrd oluline on kehtestatud reegleid järgida ja milline on tagajärg nende rikkumisel. Miras Tomusk on küll sõnas avaldanud valmidust muutuda, kuid tema objektiivne käitumine vangistuse ajal seda ei kinnita. Eelnev kinnitab kohtu veendumust, et karistus ei ole käesolevaks ajaks eesmärki täitnud, vabanemise korral uute kuritegude toimepanemise riskid ei ole maandatud. Kohtu veendumust ei lükka ümber ka asjaolu, et vabanemise korral Miras Tomusk soovib asuda ravile xxxxxxxxxxxxxxa sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeksusesse. Kohus nõustub, et edasise elu korraldamisel oleks sõltuvusravi rehabilitatsioonikeskuses vajalik ja selgelt võiks aidata süüdimõistetut ühiskonda kohandumisel. Kuid ravivalmidus üksi ei saa olla ennetähtaegse vabastamise aluseks ja ravile on võimalik asuda ka peale karistusaja lõppu.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.