Kriminaalasi nr 1-19-7769
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoober 2019.a.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number
1-19-7769 (19274000201)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
Kaido Lepik süüdistusasi kuritegudes Karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1, § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatav
Kaitsja
KAIDO LEPIK, ik.37511040025*** Kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kohtumenetlusest kaitsja osavõttu ei taotlenud
Kriminaalasi nr 1-19-7769 osas 11 (üksteist) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva tingimuslikult kohaldamata.
Kriminaalasi nr 1-19-7769 kokku menetluskulu 486,60 eurot (nelisada kaheksakümmend kuus eurot 60 senti) Väljamõistetud menetluskulu tuleb Kaido Lepikul tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuise maksega 40,55 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.novembriks 2019.a Kaido Lepik’ul tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE40123700123702872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99919700049845“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Kaido Lepik, kr asi 1-19-7769. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt välja mõistetud menetluskulu kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus. I episood: Kaido Lepikut süüdistatakse selles, et tema 23.09.2019 kella 10.00 ajal võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks Saare maakonnas Saaremaa vallas *** talus olevalt kinnistult sinna juurde pargitud m.p-le kuuluva, kuid a.p kasutuses oleva traktori T-25 registreerimismärgiga 4950 EH ning asus ilma m.p ja a.p loata seda mootorsõidukit juhtima. Kaido Lepik peeti mootorsõidukit juhtides 23.09.2019 kella 10.35 ajal Saare maakonnas ***. km-l politseipatrulli poolt kinni. Kaido Lepik pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II episood: Samuti süüdistatakse Kaido Lepikut selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki
Kriminaalasi nr 1-19-7769 joobeseisundis juhtimise, juhtis tahtlikult uuesti 23.09.2019 kella 10.35 ajal Saare maakonnas *** km-l mootorsõidukit (traktor T-25) registreerimismärgiga ***, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,85 mg/l). LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Kaido Lepik pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Kaido Lepik’ile nõutud karistus: KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 3 /kolm/ kuud. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 /üks/ aasta, mis jätta KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et koheselt kuulub ära kandmisele 10 /kümme/ päeva vangistust ning vangistust 11 /üksteist/ kuud 20 /kakskümmend/ päeva ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane KarS § 74 lg 3 määratud 2 /kaks/ aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6; § 75 lg 2 p 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldaja. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Kaido Lepik registreerima ennast 5 tööpäeva jooksul programmi Korralik Juht (www.jkoolitus.eu), mis alustab loenguid Kuressaares 14.11.2019 ning mis on suunatud joobeseisundis sõidukijuhtimisel tabatud isikutele ning kohustub selle programmi läbima. Dokumendi programmi läbimisest esitab Kaido Lepik kriminaalhooldajale. Süüdistatav Kaido Lepik andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega, karistus arusaadav. Kiirmenetlusega nõus. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus lahendab asja kiirmenetluse sätteid kohaldades (KrMS –d 2561—2565 ). Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistused sh mõistetud liitkaristus
Kriminaalasi nr 1-19-7769 jääb sanktsiooni piiresse. Kohus tunnistab Kaido Lepik’i süüdi KarS § 215 lg 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Arvestades, et süüdlast karistatakse mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt on põhjendatud karistusena mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine osaliselt, mõistes osaliselt reaalse vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid- puuduvad. Tsiviilhagi ei esitatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2019.a. 540.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540 eurot =810 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 405 euroni, - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses- ja kohtu menetluses põhjendatud tasuks 81,60 eurot (sisaldab käibemaksu), mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Kokku on menetluskulude suuruseks 486.60 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes ja vastavalt karistuskokkuleppele määrata menetluskulud tasumisele 12 kuu jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.