Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-19-7408 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Kert Rüütmaa kohustatud katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel on Kert Rüütmaa kohustatud katseajal mitte viibima kannatanu elukohas: xxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx, xxxxxxx mnt x, ilma kannatanu nõusolekuta. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30. septembrist 2019.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kert Rüütmaale on esitatud süüdistus selles, et tema, alkoholijoobes olles 06.08.2019 hommikul, täpselt tuvastamata kellaajal, tungis xxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxx mnt x maja õuel kallale oma elukaaslasele MLK, tõukas teda õlast ning jõudu kasutades tõmbas M.-L. K saunamajja, kus lõi kannatanut korduvalt käega vastu selga ja pead. Oma tegevusega põhjustas Kert Rüütmaa M.-L. K füüsilist valu ja pani toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Vastavalt Kert Rüütmaa ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Kert Rüütmaa süüdi tunnistada ja karistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud. Vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult mitte pöörata täitmisele kui Kert Rüütmaa 18 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud Lk 2 / 3

1-19-7408 kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Allutada Kert Rüütmaa katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kert Rüütmaa katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustada Kert Rüütmaad katseajal mitte viibima kannatanu elukohas aadressil xxxxxx vald, xxxxxxx xxxxxxx mnt x ilma kannatanu nõusolekuta. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 64.80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 810 eurot (vastavalt KrMS § 179 lg 1 punktile 2, s.o 1,5 kuupalga alammääras II astme kuriteos süüditunnistamisel), mida KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada Kert Rüütmaa majanduslikku olukorda arvestades 405 euroni. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude, kokku 469.80 euro, tasumist ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 39.15 eurot. Kannatanu andis 12.09.2019.a nõusoleku kokkuleppemenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.