Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Jüri Rillol tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber 99919700048118. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub otsus 16.10.2019 ning menetluskulude tasumise tähtaeg on 16.10.2020. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Kohtuotsuse koopia saata kannatanu K.U. tugiisiku e-posti aadressile XXX . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Jüri Rillot süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 22.05.2019 kella 09.58 paiku XXX kolmanda korruse koridoris kasutas füüsilist vägivalda K.U. suhtes, mis seisnes selles, et Jüri Rillo lõi labakäega kannatanut õlapiirkonda ja seejärel lükkas jõuliselt K.U. kahe käega seljapiirkonnast nii, et kannatanu kukkus lükkamise tagajärjel pikali. Sellise tegevusega põhjustas Jüri Rillo K.U. füüsilist valu. Veel süüdistatakse Jüri Rillot KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema 22.05.2019 kella 09.59 paiku XXX kolmanda korruse koridoris ähvardas K.U. tapmisega, mille käigus ütles kannatanule: „Lits, ma löön su maha!“ja näitas K.U. rusikat ning pani oma rusikas käe kannatanu põsele, mille tagajärjel tundis K.U. reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna Jüri Rillo oli eelnevalt tarvitanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jüri Rillo karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Jüri

Rillo karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Jüri Rillole liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Jüri Rillo 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Jüri Rillot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Jüri Rillot osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kuludeks on 1089,84 eurot, millest määratud kaitsja Olavi Järve tasu kohtueelses menetluses 279,84 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Jüri Rillolt menetluskuluna välja sundraha summas 200 eurot ja kaitsjatasu summas 279,84 eurot, s.o kokku 479,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 610 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 479,84 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel panna Jüri Rillole alates kohtuotsuse jõustumisest lähenemiskeeld kannatanu K.U. suhtes 3 aastaks, keelates Jüri Rillol suhelda K.U. nii vahetult kui kaugsidevahendite teel, sh keelata Jüri Rillol K.U. telefoniga helistada ja sõnumeid saata ning saata kirju. Samuti keelata Jüri Rillol lähenemine K.U. lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides, ning viibimine lähemal kui 10 meetrit K.U. elukohale XXX, kuivõrd Jüri Rillo elukoht on käesoleval ajal XXX, kuid neljandal korrusel. Juhuslikult K.U. lähemale sattudes on Jüri Rillo koheselt kohustatud K.U. kõnetamata lahkuma lubatud kaugusesse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei taotlenud kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Jüri Rillo on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Jüri Rillo süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu K.U. esitas VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel Jüri Rillo suhtes lähenemiskeelu kohaldamise taotluse. Kohus kuulas kohtuistungil ära K.U, kes leidis, et lähenemiskeelu puhul ei ole vaja teha takistusi Jüri Rillole temaga suhtlemiseks telefoni ja kirja teel. Ülejäänud osas jäi kannatanu oma varasema lähenemiskeelu taotluse juurde, kuid palus seda kohaldada ainult üheks aastaks. Jüri Rillo nõustus selliste lähenemiskeelu tingimustega. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus

tuvastas, et Jüri Rillo tekitas K.U. tervisekahjustused ja ähvardas teda. Jüri Rillo tegevus vastab KarS § 121 lg-le 1 ja § 120 lg-le 1, mis on käsitletavad isikuvastaste kuritegudena karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao 2. jaotises. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada Jüri Rillole alates kohtuotsuse jõustumisest lähenemiskeeldu kannatanu K.U. suhtes tema poolt vajalikuks peetud meetmetena üheks aastaks. Jüri Rillol on keelatud läheneda K.U. lähemale kui 50 meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides, ning viibida lähemal kui 10 meetrit K.U. elukohale XXX, kuivõrd Jüri Rillo elukoht on käesoleval ajal XXX, kuid neljandal korrusel. Juhuslikult K.U. lähemale sattudes on Jüri Rillo koheselt kohustatud K.U. kõnetamata lahkuma lubatud kaugusesse. Menetluskuludeks on sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot) ja riigi õigusabi tasu 279,84 eurot (tl 39-42). Vastavalt kokkuleppele tuleb Jüri Rillol tasuda sundrahast 200 eurot ja riigi õigusabi tasu 279,84 eurot, s.o kokku 479,84 eurot, 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha osa 610 eurot tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.