Liiklussüüteod

1-19-6896 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.05.201908.05.2019, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 2, 3 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele tingimusel, et R.V ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus R.V-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks R.V saabumise aeg.

vanglasse

Kui süüdimõistetu R.V ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Kohtuotsuse jõustumisel võtta KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel R.V-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 (kaheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on R.V kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Konfiskeerimine: - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida R.V-le kuuluv mootorsõiduk Suzuki Grand Vitara, rg-märk XXX, VIN-kood XXX, mis on arestitud Viru Maakohtu 30.05.2019 kohtumääruse alusel ja hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva kordoni territooriumil Tiigi 9, Narva. Asitõendid: - Kriminaaltoimikus olev väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemustega jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Mõista R.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja 89 senti.

1-19-6896 Õigusabi kulud summas 210 (kakssada kümme) eurot jätta riigi kanda. Määrata, et R.V-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 876,89 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700045496 ning selgitus „R.V , 1-19-6896, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Apellatsioonõigus on süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.V on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.06.2015 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-14-9263 KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (karistus ei ole kustunud), taas 07.05.2019 kl 17:15 paiku, juhtis alkoholijoobes (etanoolisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,40+/-0,12 mg/l, kuid mitte vähem 1,28 mg/l), mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara rg-märgiga XXX, sõites sellega Vaivara vallas mööda Vodava-Meriküla teed, seejuures tegi liiklusavarii, kahjustades oma sõiduautot. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1 ja KorS § 36 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kooskõlas R.V , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus R.V süüdimõistmist KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 2 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamist. Prokurör taotleb KarS § 74 lg 1, 2 alusel koheselt ärakandmisele 3 kuu pikkust vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangitust, ei pöörata täitmisele tingimusel, et R.V ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

1-19-6896 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Täiendavalt taotleb prokurör KarS § 50 lg 3 ja KarS § 424 lg 3 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks aastaks. Kokkuleppe kohaselt on R.V nõustunud mootorsõiduki Suzuki Grand Vitara, rg-märgiga XXX, VIN-koodiga XXX, kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega KarS § 83 lg 1 alusel. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad R.V-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud kogusummas 876,89 eurot: sundraha teise astme kuriteo eest summas 810 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu summas 66,89 eurot. Õigusabi kulud summas 210 eurot jäävad riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel määrata kohtukulude tasumine tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil avaldas R.V , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada R.V KarS § 424 lg 2 järgi ning kohaldada lisakaristust vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüteo toimepanemise vahend kuulub konfiskeerimisele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.