Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-19-4975

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Jaan Hallikast üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid – 200 l mahuti, 2 tk 25 l kanister, 30 l kanister, 2 akut, 2 lõiketangid, 2 sõrgkangi, kütusepump koos voolikute ja püstolkäepidemega, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Paide politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Välja mõista KrMS § 180 lg 1, 3 alusel süüdimõistetult Jaan Hallikaselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 199.02 (ükssada üheksakümmend üheksa eurot ja 2 senti) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha vähendatult 405 (nelisada viis) eurot, menetluskulud kokku 604.02 (kuussada neli eurot ja 2 senti) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumbrit 99919700043867. Selgituseks märkida: Jaan Hallikas, 1-19-4975, menetluskulud. Menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 50.34 (viiskümmend eurot ja 34 senti) eurot ning viimasel kuul 50.28 (viiskümmend eurot ja 28 senti). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele X OÜ ja Y OÜ. Jõustunud kohtuotsus saata üldkasuliku töö ja kriminaalhoolduste korraldamiseks Tallinna Vanglale ning asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

1-19-4975

Jaan Hallikas isikute grupis koos seni tuvastamata isikuga 20.04.2018 öösel, täpselt tuvastamata kellaajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas xxxx linnas xxxx tn x territooriumil x OÜ laoplatsilt firmale kuuluva kerghaagise Respo, reg nr xxxxxxx, tõstis sellele 1000 liitrise mahutavusega plastikust mahuti, lükkas haagise xxxxx tn x territooriumil parkiva Y OÜ-le kuuluva veoauto Scania, reg nr xxxxxx kõrvale, avas veoki kütusepaagi lukustatud korgi, asetas sellesse vooliku ja asus sellest elektrilise pumba abil diislikütust mahutisse pumpama. Veoautole paigaldatud GPS seadme abil tuvastati, et paagist pumbati mahutisse kokku 242,5 liitrit diislikütust. Eelpool nimetatud kuriteod jäid lõpu viimata, kuna J. Hallikase tahtest olenemata peeti ta 20.04.2018 kell 02:38 ajal xxxx linnas xxxxx tn x territooriumil politsei poolt kinni. Jaan Hallikas alustas vastavalt oma ettekujutusele vahetult võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on KarS § 199 lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutava karistuse liigis ja määras. Jaan Hallikase, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Jaan Hallikasele KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 1 järgi kohaldatavaks karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus ning suurendatakse Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistust, s.o üks aasta ja neli kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõistetakse üks aasta ja kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2018.a, s.o üks päev. Seega kandmisele kuuluks üks aasta viis kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse vangistus 539 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga kaks aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustatakse Jaan Hallikast üldkasuliku töö tegemiseks määratud perioodil järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Jaan Hallikas tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Jaan Hallikas tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele ehk liitkaristusena vangistus üks aasta ja kuus kuud, millest arvata katuks eelvangistuses viibitud üks päev ehk kandmata on üks aasta viis kuud ja 29 päev vangistust. Samas peab kohus vajalikuks täpsustada viidatud karistuse täitmise asjaolusid. 25.09.2019.a seisuga on Jaan Hallikasel Pärnu Maakohtu 18.12.2018.a otsusega mõistetud karistusest kantud 100 tundi üldkasulikku tööd ehk kantud on kolm kuud ja 10 päeva vangistust. Märgitud kantud karistuse osa tuleb maha arvata mõistetud liitkaristusest, s.o üks aasta viis kuud ja 29 päeva vangistust. Seega kandmata karistus on üks aasta kaks kuud ja 19 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada kandmata vangistus, s.o üks aasta kaks kuud ja 19 päeva vangistust, 439

1-19-4975

tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada kahe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt on prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja tahe suunatud sellele, et käesoleva kriminaalasja ja 19.12.2018.a otsuse alusel moodustuks liitkaristus ning isikule mõistetakse liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, millest loetakse kantuks üks päev, ning kandmata vangistuseks on üks aasta viis kuud ja 29 päeva vangistust ehk 19.12.2018.a otsuse ja käesoleva kriminaalasja alusel määratakse isikule KarS § 65 lg 1 alusel kokku 539 tundi üldkasulikku tööd, arvestades, et isikul on käesolevaks ajaks sooritatud 100 tundi üldkasulikku tööd, siis ongi isikul veel sooritada 539-100=439 tundi tööd. Kohtu hinnangul on viidatu puhul tegemist liitkaristuse täpsustamisega, mis on lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-78-15 lubatav ega eelda uue karistuskokkuleppe sõlmimist. Viidatud Riigikohtu lahendi puhul oli tegemist liitkaristusega KarS § 65 lg 2 alusel, antud juhul aga liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel. Samas nii liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 1 kui ka KarS § 65 lg 2 alusel tuleb arvestada ka kantud karistuse osa. Seega leiab kohus, et viidatud Riigikohtu lahend on analoogselt kohaldatav ka käesoleval juhul. Tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele asitõenditega toimida järgmiselt: – 200 l mahuti, 2 tk 25 l kanister, 30 l kanister, 2 akut, 2 lõiketangid, 2 sõrgkangi, kütusepump koos voolikute ja püstolkäepidemega, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Paide politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõista KrMS § 180 lg 1, 3 alusel süüdimõistetult Jaan Hallikaselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud 199.02 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha vähendatult 405 eurot, menetluskulud kokku 604.02 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Menetluskulud tasuda 12 osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 50.34 eurot ja viimasel kuul 50.28 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.