Liiklussüüteod

järel

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile [email protected] ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Tõnu Tähemaad süüdistatakse selles, et tema juhtis:  22. juunil 2019. a kella 22:14 paiku Tartus Rebase 27a juures mootorsõidukit Chevrolet Evanda reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,90 mg/l kohta);  21. septembril 2019. a kella 12:31 paiku Tartus Kalda tee 15 juures mootorsõidukit Chevrolet Evanda reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,16 mg/l kohta) ja põhjustas avarii, sõites tagant otsa mootorsõidukile Nissan Leaf reg nr XXX. Eeltooduga rikkus Tõnu Tähemaa kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Tõnu Tähemaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Tõnu Tähemaale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, mille hulka arvata KarS § 68 alusel 5 päeva (22.–23. juuni 2019. a ning 21.–23. september 2019. a), mille vältel Tõnu Tähemaa oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega

kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda veel 2 päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvata alates Tõnu Tähemaa saabumisest kinnipidamiskohta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 5 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnu Tähemaa ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on Tõnu Tähemaa käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Tõnu Tähemaale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Tõnu Tähemaad alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Tõnu Tähemaalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Tõnu Tähemaale kuuluv sõiduauto Chevrolet Evanda reg-nr XXX. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot, mille tasumiseks määrata KarS § 180 lg 3 alusel 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Tõnu Tähemaa tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel Tõnu Tähemaalt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Chevrolet Evanda regnr XXX. Nimetatud sõiduk kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel süüdistatavale. Kuna Tõnu Tähemaa on käesoleva kriminaalasja raames toime pannud kaks ajaliselt üsna lähestikku asetsevat liiklusrikkumist, millega ta on ohtu seadnud nii iseenda kui ka teised liiklejad ning mõlema rikkumise toimepanekuks on kasutatud sama sõidukit, siis on kuritegude jätkuva toimepanemise vältimiseks põhjendatud konfiskeerida vahend, millega ta saaks seda jätkata. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta KarS § 85 lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole.

Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tõnu Tähemaa menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.