Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

kaitsjatasu 190,80 eurot; sundraha 400 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.Q-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 590,80 eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11-ne kuu jooksul 49,23 eurot ning 12-ndal kuul 49,27 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 L uminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700045739 ning selgituse “K.Q, otsus nr 1-19-6921 , menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus K.Q (K.Q ) süüdistatakse selles, et tema viibides karistuse kandmisel Tartu Vangla avavanglas Tartus, Turu 56, isikuna, kellele on Tartu Maakohtu 15.10.2018 otsusega nr 1-18-6323 karistuseks määratud kinnipidamislik karistus ning kellele oli antud Tartu Vangla avavangla üksuse juhi XX.XX.XXXX käskkirjaga nr XXX luba külastada 27.05.2019 Eesti Töötukassat, aadressil Riia 2, Tartu, ei pöördunud Tartu Vangla avavanglasse tagasi käskkirjas määratud ajaks, so 27.05.2019 kella 15:30 -ks, hoides nii teadlikult kõrvale karistuse

2 (4)

kandmisest kuni 27.05.2019 kella 18:50-ni, mil K.Q peeti politsei poolt kinni Tartus, Mõisavahe tee 60 ja 63 vahelisel teealal. Seega pani K.Q toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest teadliku kõrvalehoidmise. Kokkuleppe sisu KarS § -s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus K.Q-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15. oktoobri 2018. a määrusega nr 118-6323 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 2 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse võrra (03.09.2019. a seisuga), mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud 1134 eurot, millest määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 324 eurot (02.09.2019 toimingud + 03.09.2019 toimingud; sh sõidukulud mõlemal päeval) ja sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kaitsja tasust summas 133,20 eurot (sõidukulud) riigi kanda ja 410 eurot sundrahast jätta riigi kanda, kuna isikul on tasuda eelnevad kohtunõuded ning ta ei tööta kinnipidamisasutuses. KrMS § 180 lg 3 kriminaalmenetluse kulude 590,80 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav K.Q aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.Q , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § -de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.Q süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.Q menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 324 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo 3 (4)

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. K.Q taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, arvestades, et K.Q kannab käesoleval ajal kinnipidamisasutuses karistust, ta on seda teinud juba alates eelmise aasta aprillikuust ja ta ei tööta vangistuses, siis käib K.Q-le menetluskulude täismahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus K.Q sundrahast 410 eurot ja kaitsjatasust sõidukulu, so 133,20 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades K.Q varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 590,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.