lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-158/57

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-158/57
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-158/20Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja16.05.20131-13-158/50Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.08.20191-13-158/75Viru Maakohus Narva kohtumaja24.11.20211-13-158/81Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.12.20211-13-158/98Viru Maakohus Narva kohtumaja21.03.20231-13-158/104Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.04.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 17. september 2019 1-13-158 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Heino Nõmme (isikukood 35301072789) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 27. augusti 2019. a määrus Heino Nõmme ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalja Firsova Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. augusti 2019. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Heino Nõmme kannab Viru Vanglas talle Harju Maakohtu 16. mai 2013. a otsusega KarS § 114 p 4 järgi mõistetud 14 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 22. juulil 2012 ja lõpeb 22. juulil 2026.
2.19. juulil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid H. Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta H. Nõmme ennetähtaegset vabastamist.
3.Viru Maakohus jättis 27. augusti 2019. a määrusega H. Nõmme karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus hindas positiivseks süüdimõistetu pingutused vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammides osalemise, töötamise) ja elukoha olemasolu, kuid ei pidanud nimetatut tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavaks. Kohtul ei tekkinud veendumust, et H. Nõmme uue kuriteo risk oleks madal. Sellise järelduse tingis eelkõige süüdimõistetu kuritegude korduvus ja asjaolud. Teda on karistatud tapmise ja tapmise katse eest. Kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. H. Nõmme on alkoholisõltlane, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama alkoholi ning toime panna kuritegusid.

Kriminaalhooldus ei oleks piisav H. Nõmmest lähtuva kuriteoriski maandamiseks. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldusel, kuid jätkanud alkoholi pruukimist. Seega on alus arvata, et ta ei suudaks ka nüüd korrektselt alluda hooldusnõuetele.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused H. Nõmme ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. H. Nõmme määruskaebus
5.H. Nõmme palub kohtumääruse tühistada ja teda tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. H. Nõmme leiab, et teda on vääralt iseloomustatud kui vägivaldset inimest. Teda saaks pidada vägivaldseks, kui ta oleks otsinud kuriteo toimepanemise võimalust, ohvrit ja kuriteokohta. Tema aga ei tahtnud kedagi tappa. Ta on vaikne, kartlik ja omaette hoidev inimene ning tema tervis ei ole kiita. 2013. aastal tegi ta vanglas kaplani ja Jumalaga lepingu, et ta kunagi elus enam alkoholi ei tarvita. Viru Maakohus aga ikka keeldus teda ennetähtaegselt vanglast vabastama. Teda paneb imestama, et mille või kelle jaoks see vabastamise võimalus siis üldse on välja mõeldud. Ta väga kahetseb viimast kuriteojuhtumit ja palub ringkonnakohtult võimalust näidata, et ta on võimeline alkoholita ja kuritegusid toime panemata elama. Ta on vana ja sandivõitu. Ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ükskõik kui pikaks ajaks. Ta on kõigega nõus, peaasi, et vanglast välja saaks. Tema arust on selline väide, et ta võib sooritada uue kuriteo, täiesti absurdne, sest ta võib selle toime panna täna või 10 aasta pärast, kui vaja. Seda ei tea ju kunagi ja see kehtib kõigi inimeste kohta. Kaitsja määruskaebus
6.Kaitsja palub samuti maakohtu määruse tühistada ja oma kaitsealuse ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et H. Nõmme vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik ja kuriteo asjaolud. Tähtis on, et süüdimõistetu on vanglas käitunud korralikult, töötanud ning läbinud sotsiaalprogramme. Ka on oluline, et H. Nõmme on juba 60-aastane ja tema puhul on garanteeritud töökoha leidmine ilmselt raskendatud. Sealjuures süüdimõistetu töötab vanglas koristajana ja on nõus tegema mis tahes tööd. Vabanemisel saab H. Nõmme elatuda pensionist. Maakohus on välja toonud, et H. Nõmme uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu on aga läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb selle jätkutegevuses. Iseloomustuses on märgitud, et H. Nõmme sai aru programmi vajalikkusest. H. Nõmme võttis osa ka programmist „Viha juhtimine“, kus õppis vihase käitumisega toime tulemiseks kasutama rahustavaid mõtteid. Vabaduses on H. Nõmmel elukoht. Enda sõnade kohaselt ei suhtle süüdimõistetu enam vanade tuttavate ja sõpradega. Seega on oluliselt vähenenud võimalused alkoholi tarvitamiseks ja mõtlematuteks tegudeks. Kohus on ka märkinud, et H. Nõmme on kriminaalhooldusel olles jätkanud alkoholi tarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub vaid sage kontrollnõude rikkumine. Nüüdseks on H. Nõmme kaplani abil teinud lepingu mitte üldse tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamise keelu tõttu on ta katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse saadetav. H. Nõmme on motiveeritud läbima katseaega positiivselt.

2(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei teinud H. Nõmme ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel kaalutlusviga. Määruskaebuste väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
8.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, mille kohaselt annavad H. Nõmme kuriteo asjaolud, samuti tema isiku ja eelneva elukäigu kohta käivad andmed aluse näha jätkuvalt ohtu, et ta võib vabaduses toime panna uue raske isikuvastase kuriteo. Nimelt tuleb kõigepealt olulisena arvesse võtta, et H. Nõmme kannab vanglakaristust teise inimese tahtliku tapmise eest. Ringkonnakohus tutvus kohtute infosüsteemist Harju Maakohtu 16. mai 2013. a süüdimõistva kohtuotsusega. Sellest otsusest selgub, et H. Nõmme, istudes sõiduautos tagaistmel, lõikas juhi kõrvalistmel istunud kannatanul läbi kaela eespinna. Kannatanu suri saadud vigastusse kuriteopaigal. Järgmiseks on tähtis tähele panna, et selline eluvastane kuritegu ei olnud H. Nõmmele esmakordne, s.o varasemast on tal kehtiv karistus tapmiskatse eest. Seega on ta korduvalt käitunud vägivaldselt ning väljendanud hoolimatust inimelu suhtes. Mida raskem on uus kuritegu, mida süüdimõistetult võib tema eelneva käitumise põhjal karta, seda väiksem peab isiku ennetähtaegseks vabastamiseks olema selle kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades, et mõrv kuulub kõige raskemate kuritegude hulka, peaksid H. Nõmme ennetähtaegseks vabastamiseks eksisteerima tavapärasest kindlamad ja veenvamad argumendid, mis räägiksid tema retsidiivsusriski kardinaalse vähenemise kasuks. Kolleegium selliseid argumente aga määruskaebustest ega kohtutoimikust ei leia.
9.Lisaks väärib märkimist, et H. Nõmme eelmist tapmistegu ei hoidnud ära ka tema varasem pikaajaline vanglakaristus. Kuna varasem vangistus temale püsivat mõju ei avaldanud, on põhjendatud kahelda ka praeguse vangistuse eesmärgi täitumises juba ligikaudu seitse aastat enne karistusaja lõppu. Olgu selle eelmise vanglakaristuse kohta mainitud veel seegi, et toona vabastati H. Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid tema karistus tuli täitmisele pöörata, kuna ta rikkus keeldu mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava iseloomustusest taoline kohustuse rikkumine ei kajastu. Selline märkus ei ole õige, kuivõrd viidatud iseloomustusest selgub üheselt, et kriminaalhooldusel olles rikkus H. Nõmme nõuet mitte tarvitada alkoholi.
10.Veel nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et H. Nõmme uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks on endiselt alkohol. Asjaolu, et ta ei ole vangistuses alkoholi tarvitada saanud, on läbinud sõltuvuskäitumise seljatamiseks mõeldud sotsiaalprogrammi ja lubanud alkoholist hoiduda, sellist järeldust ei muuda. Kinnipeetava iseloomustusest selgub ju, et H. Nõmmel on diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta on mitmeid kordi viibinud alkoholismivastasel ravil. Sellest järeldub tema sõltuvuse tõsidus ja ehk ka vähene motiveeritus või võimekus sõltuvusprobleemiga tegeleda.
11.Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et H. Nõmme kuriteo asjaoludest, süüdlase isikust ning varasemast elukäigust nähtub tänini uue kuriteo toimepanemise oht määral, mis ei võimalda teda vanglast enne tähtaega (ja ligikaudu seitse aastat enne karistusaja lõppu). 3(4)
12.H. Nõmme korrakohane käitumine vanglas, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine, vabaduses elukoha olemasolu ja sissetulek pensioni näol, iseloomustavad süüdimõistetut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi küll ka positiivselt, kuid neist asjaoludest tema ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. Süüdimõistetu on näidanud end korduvalt isikuna, kelle vägivaldsus on ilmnenud vaatamata karistamistele ning püüetele teda mõjutada. Samuti tuleb tema elutingimuste kohta vabaduses märkida, et lähedasi, kellelt abi ja toetust oodata, H. Nõmmel ei ole. Küll on pikaajaliste vanglakaristuste tõttu tema tutvusringkonnas tõenäoliselt hulgaliselt kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Taoline tutvusring võib aga jällegi suurendada H. Nõmme uue kuriteo toimepanemise riski.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. augusti 2019. a määruse muutmata ning H. Nõmme ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Maarika Kuusk

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.