Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2019. a määrus muutmata ja Sander Villemsoni määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 7. novembri 2017 kohtuotsuse alusel tunnistati Sander Villemson süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi 2- aastase katseajaga kohaldamata. Kriminaalhoolduse kestel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatule ning täitma kohustusi KarS § 75 lg 2 p-de 21, 5, 8 järgi. Kriminaalhoolduse lõpp on 7. november 2019.
2.Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele. S. Villemson rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei taotlenud luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Maakohtu määrus
Viru Maakohtu 19. märtsi 2019 määrusega kuulutati S. Villemson tagaotsitavaks ja vahistati. Määrati, et hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast S. Villemsoni Eestisse jõudmist või Eestis
tabamist, tuleb ta toimetada küsitlemiseks Viru Maakohtusse kohtumääruse teinud või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni karistuse täitmisele pööramise kohtumääruse jõustumiseni. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldati ja pöörati S. Villemsonile Harju Maakohtu 7. novembri 2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks loetakse kuupäev, mil S. Villemson peetakse Viru Maakohtu 19. märtsi 2019. a määruse alusel kinni.
4.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas kriminaalhooldusametnikku, et 1. jaanuaril 2019. a fikseeriti, et S. Villemson on registreeritud Soome Vabariiki reisijaks laevaga Viking XPRES reis 19LK-01078, väljumise aeg 14. veebruar 2019 kl 07.00. PPA teavitas 1. märtsil 2019 kriminaalhooldusametnikku Soome Sirene büroo andmetest, mille kohaselt viibib S. Villemson Soomes vahi all kuni 1. aprillini 2019. a seoses narkokuriteo toimepanemisega.
5.Esineb alus süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamiseks. Tema täpne asukoht ei ole teada, talle ei ole võimalik kutset saata, sest ta ei viibi kohtu määratud asukohas. On alust arvata, et süüdimõistetu hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Faktid näitavad, et S. Villemson lahkus Eestist ning viibib Soomes ja on arvatavasti kinni peetud. S. Villemsoni kodukülastuse lehelt nähtub, et 23. jaanuaril 2019. a viibis ta kodus. Samas ei nähtu ettekandest ega kodukülastuse lehest, et ta oleks teavitanud kriminaalhooldusametnikku 1. jaanuaril 2019. a Soome sõitmiseks. Ta ei ole kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks küsinud.
6.Karistuse täitmisele pööramise taotlus on põhjendatud. S. Villemson pidi ilmuma registreerimisele 28. veebruaril 2019. Sinna ta ei ilmunud. Taotlusest nähtub, et S. Villemson helistas 27. veebruaril 2019. a kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et viibib 3 kuud Soomes vanglas. Eelnevat luba Soome sõitmiseks ta kriminaalhooldajalt ei küsinud. Kriminaalhooldusametnik helistas 27. veebruaril 2019. a ka S. Villemsoni abikaasale, kes kinnitas, et nägi abikaasat viimati kaks nädalat tagasi. Hiljuti helistas abikaasa talle ja selgitas, et on Soomes vanglas.
7.Kohus leidis, et S. Villemson rikkus kohustust küsida ametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Puuduvad andmed, et ta oleks toimetatud Soome tahtevastaselt. Esitatud materjalidest nähtub, et S. Villemson registreeris end juba 1. jaanuaril 2019 reisijana laevale ning lahkus Eestist 14. veebruaril 2019. Eestist lahkumiseks tal luba puudus. Ka hiljem ei võtnud ta ühendust kriminaalhooldusametnikuga, kuigi oli telefoniühenduses abikaasaga, ehk tal oli võimalus pidada sidet.
8.Tegemist ei ole esimese erakorralise ettekandega. Ka 29. oktoobril 2018. a jättis maakohus erakorralise ettekande rahuldamata, kuna leidis, et isik on teinud pingutusi seaduskuulekale teele asumiseks. Märkimisväärseks pidas kohus asjaolu, et PPA andetel vahistati isik seoses narkokuriteoga. Seetõttu leidis kohus, et kriminaalhooldus ei ole S. Villemsoni puhul efektiivne ning teda on taas alus seostada narkoainetega. S. Villemson rikkus kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult, kuna varjas kriminaalhooldusametniku eest plaani minna Soome ametniku loata.
9.S. Villemson peeti kinni 28. augustil 2019 ja ta toimetati eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks. Kuulanud ära S. Villemsoni selgitused, leidis kohus, et süüdlase tagaotsitavaks kuulutamine ja vahistamine oli põhjendatud.
MÄÄRUSKAEBUS
10.S. Villemson palub veelkord läbi vaadata tema tingimisi karistuse täitmisele pööramine.
-2-
Tõele ei vasta määruses märgitu, nagu oleks S. Villemson end registreerinud laevale 1. jaanuaril 2019. Ta registreeris end 13. veebruaril, s.o vahetult pärast teadasaamist, et peab Soome karistust kandma minema. Kuna see toimus pealelõunasel ajal, ei saanud ta kriminaalhooldusametnikku teavitada, sest telefonile ei vastatud. Kriminaalhooldusametnikku teavitas ta esimesel võimalusel. Nii ametnik kui ka Soome vangla kinnitasid, et vangistuse kandmist ei loeta rikkumiseks. Tõele ei vasta ka fakt, nagu kandis S. Villemson Soomes karistust seoses narkokuriteoga. Ta kandis karistust Varsinais-Suomi 2014. a otsuse järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata ning valeandmete esitamise ja liiklusseaduse rikkumise eest, millised teod olid toime pandud 3. juulil 2011. a (s.o 8 aastat tagasi). Vastavad paberid edastati kriminaalhooldusametnikule, vt tlk 49-50.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
12.Maakohus tuvastas, et S. Villemson rikkus kohustust küsida kriminaalhooldajalt luba Eesti Vabariigist lahkumiseks. Isegi kui S. Villemson ei soetanud piletit maakohtu määruses märgitud ajal, vaid päev enne Soome sõitmist, ei olnud tal selleks siiski kriminaalhooldaja loata õigust. Karistuse kandmisele asumine ei saa olla isikule sedavõrd üllatav ja äkiline, et sellest ei saaks kriminaalhooldajat teavitada. Ka S. Villemsoni kohtus antud ütlustest nähtub, et ta teadis sõidust 13. veebruaril ja sõitis Soome 14. veebruaril, ent karistust asus ta kandma 16. veebruaril 2019 (tl 66 pöördel).
13.Kuivõrd kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus, siis tuleb järgnevalt otsustada, kas maakohus teostas kaalutlusõigust õigesti. Kohtukolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on jaatav. S. Villemsoni katseaeg ei ole kulgenud probleemideta – tema suhtes jäeti juba 2018. a oktoobris erakorraline ettekanne rahuldamata. Siiski jättis ta taas kriminaalhooldaja teavitamata sellest, et lahkub Eesti Vabariigist. S. Villemsoni (endise nimega Rain Zirp) karistuse kandmist Soomes Vantaa vanglas tema poolt toodud asjaoludel kinnitab tõepoolest toimikus olev tõend (tlk 4950). Vanglakaristuse kandmine ei annaks alust lugeda kriminaalhooldusest kõrvalehoidumist tahtlikuks. Samas aga nähtub kohtuistungi protokollist, et S. Villemson asus Soomes karistust kandma 16. veebruaril 2019 ja tema karistusaeg täitus 16. mail 2019. Kohtu küsimusele, miks S. Villemson karistuse kandmise järel Eestisse ei naasnud, vastas süüdlane, et teadis enda tagaotsitavaks kuulutamisest ja sellest, et ta pannakse vanglasse (tlk 66 pöördel). See näitab kohtukolleegiumi hinnangul, et S. Villemson hoidis tahtlikult kõrvale talle Harju Maakohtu
7.novembri 2017 kohtuotsusega pandud kohustuste täitmisest.
14.Eeltoodut arvestades leiab ka ringkonnakohus, et ainus viis reageerida S. Villemsoni katseaja tingimuste rikkumistele, on pöörata tema karistus täitmisele. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ka riski, et karistuse täitmisele pööramiseks.
15.Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, jätab ta selle KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja S. Villemsoni määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
-3-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.