Kohtulahend

teenuste näol. V K sõnul on ta Aleksandr Nikolajevi vabanemisel valmis pakkuma talle abi ja toetust töökoha leidmisel. Kinnipeetava elustiil on aastatega muutunud rahulikumaks, oma osa on siin pikal karistusel ja isiku vanusel. Aleksandr Nikolajevi lähedaste hulka vabaduses kuuluvad õde S K ja vend V K. Kinnipeetava vennad (V K ja S K) olid tema viimase kuriteo kaaslased (erinevates episoodides). Vend S K ja kinnipeetava vanemad on nüüdseks surnud. V K sõnul on tal vennaga omavahelised suhted head ja toetavad ning ta ootab venda koju, on selleks ettevalmistusi teinud. V K suhtub Aleksandr Nikolajevi ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt, olles valmis pakkuma talle nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Õde S K sõnul on tal venna Aleksandr Nikolajeviga omavahelised suhted head, suheldakse telefonitsi ja kirja teel. V K sõnul on neil noorema vennaga suhted katkenud, vend elab oma elu. Kinnipeetav ei lase ennast mõjutada, oma otsused teeb ise. Kaalub tegude tagajärgi ning pigem ei riski. Samas oli kuritegu toime pandud grupis, kus isik omas teatavat liidripositsiooni. Kinnipeetav suhtleb aktiivselt kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega. Aleksandr Nikolajevi enda sõnul saadavad teised kinnipeetavad talle kirja teel marke, mida ta kogub. Suhtlusringkond on tulenevalt karistusest suuremalt osalt kriminaalne ja vangistuses tekkinud. Lisaks on isik kirjavahetuse teel leidnud sõpru välismaalt (seoses markide kogumisega). Oma sõnul ei olnud isikul alkoholiga probleeme. Ta küll tarvitas alkoholi olenevalt seltskonnast, kuid ei teinud seda regulaarselt. Kinnipeetav ütles, et kuriteod ei sõltunud alkoholist ning ta oleks need toime pannud ka siis, kui oleks täiesti kaine olnud. Alkoholi võib lugeda soodusteguriks kuritegude puhul. Narkootikume isik ei tarvita. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, kuid ei vaja pidevalt ravi. Erikool aitas vanglaga kohaneda, kuna oli ta juba kodust lahutanud ning range korraga. Kinnipeetav kannab karistust röövimise ja kahe inimese tapmise eest, samuti on teda varasemalt karistatud vägivaldse kuriteo eest. Probleemide äratundmisega ja lahendamisega on isikul olnud raskusi. Ta ei suuda igakord mõista teiste inimeste seisukohti. Negatiivsete emotsioonide korral võib isik kaotada enesevalitsuse ning käituda impulsiivselt. Väärtustab eelarvamusteta suhtumist ja sõnapidamist, tunnetades teravalt ebaõiglust muutub kinniseks. Tunnistab minevikus olnud probleeme. Elab tänases päevas, aga mõtleb ka homse peale. Tuleviku eesmärkide suhtes plaane ei oma, kuna pika karistusega muutub väga palju. Tulenevalt pikast vangistusest (erinevad vanglad) ning suhtlusringkonnast on kujunenud püsivad hoiakud, mis toetavad subkultuuri. Kinnipeetav on korduvalt osa võtnud massilisest toidust keeldumisest subkultuurilistel põhjustel. Oma kuritegudest rääkides ei õigusta ennast, kuid teatud asju ei tunnista täielikult. Töötajate suhtes on isik salliv, kuid võib valida, kellega suhtleb. Põhiprobleemiks on, et ühiskonnas suhtutakse eelarvamustega (öeldakse, et ohtlik ja kõik), ei anta võimalust ennast tõestada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Aleksandr Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui Aleksandr Nikolajev vabaneb vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg pikkusega 10 aastat ja käitumiskontroll pikkusega 7 aastat ning allutada ta elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Samuti tuleks Aleksandr Nikolajevile panna KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 ja 9 sätestatud kohustused. Aleksandr Nikolajev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuigi see on raske. Ta tahab proovida elada oma elu. Ka lähedased ja inimesed välismaalt, kellega ta suhtleb, mõistavad, et see on raske. Ta ei saa siiani aru, miks talle mõisteti eluaegne vangistus, kuigi ta tunnistas oma vigu. Vastab tõele, et ta jõudis vabaduses

olla ühe kuu enne kui need teod toime pani. Üks töökoht on tal xxxx OÜ ja teine on xxxx OÜ. Ta plaanib minna tööle xxxx OÜ-sse. Tööle hakkaks ta ehitusel abitöölisena, kuna tal on ehitusalased oskused olemas. Vanglas tegeleb ta markide kogumisega ning vangla võimaldab suhtlust väljaspool vanglat olevate isikutega selle hobiga seoses. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta praegu eriti ei suhtle, rohkem suhtleb välismaalastega, kellest kolme inimesega saksa keeles ja ühe inimesega vene keeles. Ta oli kuritegude toimepanemise ajal ikkagi alkoholi vähesel määral tarvitanud. Praegu teda alkohol ei huvita. Narkootikume ei ole ta kunagi tarvitanud. Terviseprobleemid seonduvad tal seljaga ja maksaga. Ta palub anda kohtul talle võimalus, sest kunagi peab ta ju proovima oma elu muuta. Sugulased on tal veel elus, nad saavad teda aidata ja toetada. Ta tahab väga luua oma pere. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Nikolajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Nikolajevi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 77 lg 1 ja 2 kohaselt eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse KarS § 76 lõikes 4 sätestatut. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Nikolajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus muuhulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja röövimise toimepanemise eest. Kinnipeetav kannab eluaegset vangistust, mis algselt mõisteti erakorralise karistusena, s.o surmanuhtlusena, kuid seoses surmanuhtluse kaotamisega asendati eluaegse vangistusega. Kinnipeetav pani kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Peale eelmise vangistuse ärakandmist sai kinnipeetav olla vabaduses vaid ühe kuu, mille kestel sooritas käesolevad veelgi raskemad kuriteod. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on pidevalt hõivatud tööga vanglas, ta on vangistuse kestel omandanud riigikeele B1, B2 ja C1-taseme, vestelnud nii inspektorkontaktisikuga kui ka kriminaalhooldusametnikuga erinevatel, isikust tulenevatel olulistel teemadel ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on mõjunud kinnipeetavale positiivselt. Samas ei ole isiku käitumine kogu vangistuses viibitud aja jooksul olnud õiguspärane. Tulenevalt pikast vangistusest on isikul kujunenud teatud subkultuurilised hoiakud. Ta on korduvalt osa võtnud massilisest toidust keeldumisest just subkultuurilistel põhjustel. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel kindel alaline elukoht vennale V K kuuluvas 3toalises korteris aadressil xxxx maakond xxxx vald xxxx küla xxxx. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning vend on andnud kirjaliku nõusoleku selle

kohaldamiseks. Väärib märkimist, et V K oli kinnipeetava kuriteokaaslane. Kuriteod pani kinnipeetav toime grupis, kus omas teatavat liidripositsiooni. Kinnipeetav suhtleb jätkuvalt kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega ning tema suhtlusringkond ongi suuremalt osalt kriminaalne ja tekkinud vanglas. Kohtu hinnangul on kriminaalne suhtlusringkond uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida ei saa jätta tähelepanuta, kuivõrd suhtlusringkonnal oli viimaste kuritegude toimepanemisel suur osakaal. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s ehitusel abitöölisena, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku vabaduses majanduslikult iseseisvalt hakkama saamiseks. Lisaks sellele on vend V K valmis pakkuma talle nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Isik on ise selgitanud, et ei leidnud kahe vangistuse vahepeal endale töökohta, kuna vabaduses viibitud aeg oli niivõrd lühike. Samas on tal varasemalt olnud erinevaid ametlikke töökohti, mistõttu omab ta mitmeid tööoskusi, ka kutset ja tema suhtumine töösse on olnud positiivne. Tasumata rahalised nõuded isikul puuduvad ning vabanemisfondi on tal hoiustatud 1620 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei olnud. Aleksandr Nikolajev on öelnud, et kuriteod ei sõltunud alkoholist ning ta oleks need toime pannud ka siis, kui oleks täiesti kaine olnud. Isik tunnistas kohtuistungil, et ta oli kuritegusid toime pannes alkoholi tarvitanud, mistõttu on alkoholi tarvitama asumine siiski uue kuriteo toimepanemise riskiks. Isiku enda sõnul alkohol teda praegu üldse ei huvita, kuid samas ei ole tal vangistuses oldud 27 aasta jooksul olnud võimalust seda tarvitada. Iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav negatiivsete emotsioonide korral kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt, mis võib viia vägivaldsete kuritegude toimepanemiseni. Kohtu hinnangul on suureks riskiks ka see, et kinnipeetav siiani toimepandud kuritegu täielikult ei tunnista, mis viitab sellele, et isik ei ole põhjalikult läbi analüüsinud kõiki kuriteo toimepanemise põhjuseid ja oma käitumise tagajärgi. Seega ei ole kinnipeetav oma varasemast käitumisest ja sellega kaasnenud tagajärgedest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Aleksandr Nikolajevi eluaegsest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaolu, et isikule mõistetud karistuse puhul on tegemist eluaegse vangistusega, mida mõistetakse vaid väga raskete kuritegude toimepanemise eest ning seda enam, et algselt oli talle mõistetud erakorraline karistus, s.o surmanuhtlus, mida Eesti Vabariigis juba enam täitmisele ei pööratud. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist ennetähtaegselt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 77; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 16.09.2019 kohtumäärus 1-15-343 jõustus 26.02.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.