1-19-7048
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. september 2019, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-7048 (19233001044)
Kohtunik
Heili Sepp
Kohtuistungi sekretär
Marju Palm
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kriminaalasi
M.V süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova
Süüdistatav
M.V isikukood XXX; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx; kriminaalkorras 1-l korral karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vladimir Rogulski
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2019
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada M.V süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada M.V-le mõistetud karistus, s.o 1 (üks) aasta vangistust, 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub M.V järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8 sätestatule: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
1-19-7048 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema sotsiaalprogrammis. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel võtta KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel M.V-lt 6 (kuueks) kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub M.V 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Mõista M.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 405 (nelisada viis) eurot sundraha vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 ning 102 (ükssada kaks) eurot ja 51 senti muu menetluskulu (joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud summas 14 eurot, vereproovi võtmisega seotud kulud summas 23, 71 eurot ning riigi õigusabiga seotud kulud summas 64, 80 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada M.V osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Vladimir Rogulski tasu kohtuistungil osalemise eest summas 64.80 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub M.V hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha ja menetluskulude näol kogusummas 507 (viissada seitse) eurot ja 51 senti osamaksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700044358 ning selgitus „M.V, 1-19-7048, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendiks olev CD-plaat politseisõiduki pardakaamera salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
1-19-7048 kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus M.V liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani M.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo.
/
Heili Sepp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.