Liiklussüüteod

1-19-6911

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.08.2019 kell 20:56 Rapla mk. Kohila vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 28km-l alkoholijoobes olles (väljahingatavas õhus näit 0,94 mg/l, joove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110) sõiduautot Fiat Doblo reg.nr xxxxxx. Rikkudes liiklusseaduse §-de 69 lg 1; lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani E.I toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on karistusseadustiku § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Arvestades asjaolu, et E.I on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel sissetulek, tegi prokurör kohtule ettepaneku tunnistada E.I süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 130 päevamäära (ühe päevamäära suuruseks arvestatud 10 eurot), s.o. 1300 eurot. Eelvangistus 31.08.-02.09. 2019, s.o. 3 vangistuse päeva 9 rahalise karistuse päevamäära ulatuses arvestada KarS § 68 lg.1 alusel karistuse kandmise hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata rahaline karistus 121 päevamäära, s.o 1210 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 121 eurot kuus. Menetluskulud: sundraha 405 eurot, kaitsjatasu 54 eurot, kokku 459 eurot, määrata menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul 45.90 eurot kuus. Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel E.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest.

1-19-6911

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi ning E.I on temale süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud. E.I käitumises puuduvad teo õigusvastasust või tema süüd välistavad asjaolud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb üldjuhul lähtuda karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 50 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Lähtudes E.I poolt toime pandud kuriteo asjaoludest ning temal tuvastatud alkoholijoobe suurusest, s.o 0, 94 mg / l, hindab kohus E.I süüd keskmiseks. E.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kahtlustatavana ülekuulamisel väljendas ta kahetsust toimepandu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kuna E.I ei oma kehtivat karistust ning ta käib tööl ja omab sissetulekut peab kohus võimalikuks E.I-le põhikaristusena rahalise karistuse mõistmise. Kuid kohus leiab, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks E.I edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu peab kohus vajalikuks süüdistatavale mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, mis kannab ka ühiskonna turvalisust tagavat eesmärki, takistades liikluses osalemast isikul, kes võib alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides teisi liiklejaid ohustada. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et E.I poolt toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid ja tema isikut arvestades, on karistuse eesmärke saavutada prokuröri poolt taotletava rahalise karistuse ja lisakaristuse mõistmisega. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.