Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 30. august 2019 1-18-6582 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Andrus Kivi (isikukood 36804282730) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. augusti 2019. a määrus Andrus Kivi Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg Kirjalik menetlus
Jätta Andrus Kivi määruskaebus läbi vaatamata.
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
psühhiaatrilisele ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis. Vähem kui aasta möödudes esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande A. Kivi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta oli korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ega allunud psühhiaatrilise ravi kohustusele. Kohus andis A. Kivile täiendava võimaluse näidata, et ta suudab kohustusi täita ja alkoholi mitte tarvitada. A. Kivi jätkas nii kohustuste rikkumist kui kuritegude toimepanemist. Juba 2 kuud pärast kohtuistungit juhtis A. Kivi taas mootorsõidukit alkoholijoobes. Eelnevast nähtuvalt on A. Kivi suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistusse, sh määratud kohustustesse, ja seega õiguskorda üldiselt. Seega varasemad karistused, mida A. Kivil oli võimalik kanda vabaduses, ei täitnud eesmärki. Puudub alus arvata, et reaalselt ära kantud karistusosa on A. Kivi suhtes täitnud oma sihi. A. Kivi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks ongi tema alkoholiprobleemid. A. Kivi teadvustab sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise tulemusel alkoholi negatiivset mõju käitumisele ning on aru saanud alkoholiga seotud probleemidest ja ravivajadusest. Kuna aga motivatsioon alkoholiprobleemiga tegeleda on A. Kivil tekkinud alles vangistuses (kuigi probleemid alkoholiga on A. Kivil enda väitel üle 10 aasta), siis ei olnud kohus veendunud, et see on piisavalt suur, et probleemiga tulemuslikult tegeleda. Seetõttu pole alust arvata, et uute kuritegude riskid on maksimaalselt maandatud. Lisaks sotsiaalprogrammi läbimisele nimetas kohus positiivsena ära veel, et vanglas on A. Kivile tutvustatud kohaliku omavalitsuse ja töötukassa pakutavaid teenuseid, ta on töötanud majandustöödel, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on alates 18. juulist 2019 avavanglas ning tal on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Nimetatud asjaolud maakohtu hinnangul A. Kivi vabastamist kaasa ei too. Elukoha ja lähedaste toetuse osas tuleb tähele panna, et need olid kinnipeetaval ka enne vangistust. Seega ei ole alust olla veendunud, et sel korral mainitud asjaolud A. Kivi väljakujunenud käitumismustris muutusi aitavad luua.
mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.