Kriminaalasi nr 1-19-6603
Eesti Vabariigi nimel
23. august 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi G.Y süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav G.Y , IK XXX; sünniaeg: 03. august 1960. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX ; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada G.Y KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõista kolm (3) kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.Y KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.Y-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.Y kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22. august 2019. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse (7) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.Y ei pane ühe (1) aasta kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustust. KarS § 75 lg 1 alusel on G.Y katseajal kohustatud:
ajavahemike järel
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kannatanu soovil teavitada teda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
Süüdistus G.Y-d süüdistatakse selles, et tema:
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.Y kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.–22. jaanuar 2019. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.Y ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavat lisakohustust. KarS § 75 lg 1 alusel on G.Y käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata G.Y-le lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 90 eurot. G.Y elatub XXX eurot kuus. Sellest summast peab kohtutäitur kinni 20%, kuna süüdistatav põhjustas 2012. a liiklusõnnetuse, ta sõitis posti maha ja hüvitab neid kahjusid siiani. Süüdistatav elab XXX ja XXX kuuluvas majas ja peab XXX tasuma elektri kasutamise eest. Hetkel on süüdistataval tasumata näiteks selle kuu mobiili - ja teleteenuste arve. Süüdistatav tarvitab igakuiselt ravimeid paarikümne euro eest kuus. Süüdistatava sõnul kulub tal sissetulek ära ja säästa tal ei õnnestu, vara süüdistataval ei ole. On ilmne, et menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt G.Y hakkamasaamist eriti olukorras, kus tal ei ole lähedasi, kes teda aitaksid. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja nende riigi kanda jätmiseks. Seetõttu taotleb prokurör mõista G.Y-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja 180 eurot sundraha ning jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.Y tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ja tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu on esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.Y menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades
väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.