1-19-6364/4 - Liiklussüüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 1 alusel lugeda katseaja alguseks 21.08.2019. KarS § 50 lg 3, § 424 lg 3 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on D.E kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõend: väljavõte tõendusliku alkomeetri tulemustega, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista D.E-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja kaitsja Tatjana Massalina tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o kaitsja Tatjana Massalina tasu summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel on D.E õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud (sundraha) summas 810 eurot ühe (1) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700040925 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – D.E , kriminaalasja number - 1-19-6364, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas D.E süüdistatakse selles, et tema, olles 30.06.2019 kella 03.06 paiku alkoholijoobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,20+/-0,10 mg/l, kuid mitte vähem kui 1,10 mg/l), juhtis mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXX, sõites sellega mööda Narva linnas Mõisa tn 1 juures, kus teda peeti politsei poolt kinni. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

1-19-6364 funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani D.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 lg 1 alusel. Kooskõlas D.E , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Veronika Laur vahel 09.08.2019 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus D.E-le karistuseks KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.06.2019, s.o 1 päev, ning mõista D.E-le ärakandmata karistuseks 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1,3 ja mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele täielikult, kui katseaja jooksul pikkusega 1 aasta D.E ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 3 alusel mõista lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolm) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsuse korral D.E-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 810 eurot. Vabastada D.E osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Tatjana Massalina tasu osutatud õigusabi eest summas 120 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 määrata kohtukulude tasumine tähtajaga 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav D.E avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka lisakaristuse kohaldamisega, kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest summas 180 eurot (kaitsja tasu) riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik