Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 5. august 2019 1-13-2324 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Aleksandr Tihhonov (isikukood 38105073718) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. juuni 2019. a määrus Aleksandr Tihhonov, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro
RESOLUTSIOON
Jätta Aleksandr Tihhonovi määruskaebus Tartu Maakohtu 27. juuni 2019. a määruse peale läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aleksandr Tihhonov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10. aprilli 2013. a kohtuotsusega KarS § 142 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1,6 järgi, mille eest karistati 10 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 25 lg 2 - § 145 järgi, mille eest mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning KarS § 178 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks, jäi karistuseks 10 aastat vangistust alates A. Tihhonovi kinnipidamisest. Karistuse lõpptähtaeg saabub 20. septembril 2022.
2.15. mail 2019. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A. Tihhonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur tema vabastamist ei toeta.
Tartu Maakohtu 27. juuni 2019. a määrusega jäeti A. Tihhonov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.A. Tihhonovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, vanglakaristust kannab ta teist korda. Praegu kannab süüdimõistetu karistust seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude ja teiste alaealise vastu suunatud süütegude eest. Kõik rasked
kuriteod (tapmine, röövimine, avaliku korra rasked rikkumised vägivallaga ja XXX seksuaalne kuritarvitamine) on toime pandud alkoholijoobes. Süüdimõistetu tunnistab, et alkoholijoobes olles kaotab enesekontrolli ja muutub agressiivseks.
5.Karistuse kandmise ajal on A. Tihhonov töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme, sh seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral on tal kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Vahetult enne vangistust ta ametlikult tööga hõivatud ei olnud ja tegi ehitusel juhutöid. Lähedasteks isikuteks on vanemad ja õde. Suhted on säilinud ka endiste abikaasadega.
6.A. Tihhonovi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Varasem elukäik annab aluse arvata, et A. Tihhonov võib jätkata kuritegude toimepanemist. Teda on karistatud mitmete raskete alaealiste vastu suunatud kuritegude eest. Süüdimõistetu on varasemalt toime pannud eriliigilisi raskeid kuritegusid ja kandnud pikka vanglakaristust, kuid see ei ole teda suunanud seaduskuulekaid valikuid tegema. Käesoleva vangistuse jooksul on A. Tihhonov küll läbinud sotsiaalprogramme ja sõnades kahetseb, kuid tema käitumine on olnud korrektne alles viimasel ajal. Lisaks iseloomustab A. Tihhonovi suhtumist toimepandusse ja kaheldavat valmidust õiguskuulekaks käitumiseks ka süü esialgne mittetunnistamine. Alles viimasel ajal on ta suhtumist muutnud ja sõnades avaldanud ka kahetsust.
7.Kuigi süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on suhteliselt head, ei erine need oluliselt varasematest - kindel elukoht ning pere olid süüdimõistetul ka kuriteo toimepanemise ajal.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Määruskaebuses taotleb A. Tihhonov maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kokkuvõtvalt leiab A. Tihhonov, et pole õige tugineda tema varasemale elukäigule, sest mõistetud karistused ära kantud. On tõsi, et A. Tihhonov ei tunnistanud kohtus süüd, püüdis kõike eitada ega mõistnud kuriteo raskust. Karistust kandes aga hakkas ta mõistma oma tegu, läbis sotsiaalsed ja rehabiliteerivad programmid ning töötas psühholoogiga. Ta helistas kannatanule, palus vabandust ja kahetses juhtunut.
9.Kohus tugineb sellele, et A. Tihhonovil puudub töökoht. Määruskaebuse esitaja prioriteediks on töötukassa kaudu töö leidmine ja tööle asumine. Vanglas viibides on tal raske töökohta leida.
10.A. Tihhonov palub arvestada enda käitumisega vangistuses, s.o distsiplinaarkaristuste puudumise, riigikeele kursuste läbimise, sotsiaalprogrammides osalisemise ning töötamisega. Tema käitumine tööl oli hea. Probleeme teiste kinnipeetavate ja vangla administratsiooniga ei esinenud. Lisaks on A. Tihhonovil kindel elukoht ning vabanemisfondis 1560 eurot, millest piisab töökoha leidmiseni. Teda hakkavad toetama ka sugulased. Vabaduses on A. Tihhonovil poeg, kes tema vabanemist väga ootab.
11.A. Tihhonov on nõus talle alkoholikeelu panemisega. Vanglas on ta saanud õppetunni ning suunanud kogu jõu enda muutmiseks. Ta palub arvestada, et on ära kandnud juba suure osa vangistusest.
2(4)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Tihhonovi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
13.Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
14.Peamise kaalutlusõiguse rikkumistena nähakse viga keskendumises A. Tihhonovi minevikule. Samuti palub A. Tihhonov arvestada, et ta on oma tegu mõistnud ja soovib vabanedes asuda tööle. Ta toob esile hea käitumise karistuse kandmise ajal ning on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid ja tingimusi.
15.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Tihhonovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Muuhulgas on maakohus arvestanud isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Ebaõiget kaalu ei ole maakohus omistanud ka süüdlase vabanemisejärgsetele tingimustele. Ringkonnakohus leiab siiski, et süüdlase karistusaegne käitumine ei kaalu üles kuritegude asjaolusid ning väidetav vabandamine kannatanu ees ei välista uute raskete kuritegude toimepanemist (kohtuekspertiisist tulenevalt tuvastati A. Tihhonovil seksuaalsuunitluse häire, KoTo tl 5). Sotsiaalprogrammi läbiviija kirjeldusest nähtub, et ka rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimise ajal ei tunnistanud isik oma kuritegu, ent analüüsis seksuaalkuritegude toimepanemise üldiseid põhjuseid adekvaatselt (KoTo tl 4 pöördel). Võimalik, et käesolevaks ajaks on A. Tihhonov oma süüd mõistnud, ent vangla iseloomustuses nähakse endiselt ohtu, et ta võib ohustada alaealisi tüdrukuid (KoTo, tl 5). Ehkki A. Tihhonovil on vabanemise fondis märkimisväärne rahasumma, on tema vastu ka suured rahalised nõuded. Seega on kindla töökoha puudumine kindlasti oluliseks kinnipeetava vabastamise vastu rääkivaks argumendiks. Nimelt ei olnud A. Tihhonov ka enne vangistust ametlikult tööl ning tema toimetulekut mõjutasid alkoholi tarvitamine ja võlad. Kinnipidamisasutus peab riski seoses majandusliku toimetulekuga A. Tihhonovi puhul kõrgeks (KoTo tl 4 pöördel).
16.Kohus on tõepoolest ühe riskikohana välja toonud ka alkoholi tarvitamise ning määruskaebuse esitaja nõustunud selle riski vähendamiseks võtma kohustuse alkoholi mitte tarvitada. Samas peab arvestama asjaoluga, et A. Tihhonov hakkas alkoholi tarvitama juba umbes 17-aastaselt. Arvestades vangla iseloomustuses märgitut, et A. Tihhonovi käitumine ja mõtlemine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav (KoTo tl 5), ei oleks alkoholikeelu panemisega tagatud ei selle tarvitamisest loobumine ega uute kuritegude toimepanemise riskid.
17.Maakohus kaalus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidis, et A. Tihhonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus analüüsis nii A. Tihhonovi uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud A. Tihhonovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades 3(4)
teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et A. Tihhonov suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
18.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Tihhonovi määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkiri)
(allkiri)
(allkiri)
Maarika Kuusk
Juhan Sarv
Mati Kartau
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.