Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

1-19-6000 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel; kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 24.07.2019.a, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Marek Viidemannile on esitatud süüdistus selles, et tema, alkoholijoobes olles, 22.06.2019 kella 02:10 paiku Rapla linnas Laulu 5 maja vahetus läheduses tänaval lärmas, loopis pudeleid, vehkis noaga, ähvardades ümbitsevatel isikutel soolikad välja lasta ning seejärel rüseluse käigus lõi teda korrale kutsuma tulnud KV noaga vasaku käe randme pihta, tekitades KV füüsilist valu ja 5-6 cm pikkuse lõikehaava, millega häiris avalikus kuritegu pealt näinud isikute rahu ja turvatunnet. Marek Viidemann, ähvardades avalikus kohas ümbritsevaid inimesi ja lüües noaga kannatanut, rikkus Korrakaitseseaduse § -s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt ja pani seega toime KarS § 263 lg 1 p Lk 2 / 3

1-19-6000 1,2 järgi kvalifitseeritava käitumise üldnõuete rikkumise avalikus kohas ning kõrvaliste isikute juuresolekul vägivalda kasutades ja relvataolise esemega ähvardades. Vastavalt Marek Viidemanni ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Marek Viidemann süüdi tunnistada ja karistada KarS § 263 lg 1 p 1 ja 2 järgi vangistusega 8 kuud. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 22.06.2019, s.o 1 päev. Vangistus, 7 kuud ja 29 päeva, KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Marek Viidemann 1 aasta ja 6 kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Marek Viidemanni kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu õigusabi eest 60 eurot; sundraha 810 eurot. Arvestades Marek Viidemannil kindla töökoha puudumist ja sissetulekute vähesust, vähendada KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha poole võrra, s.o. 405 euroni, võimaldades menetluskulude - kokku 465 euro - tasumist ositi 10 kuu jooksul kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 46.50 eurot. Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.