Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
9. juuli 2019, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-17-5119
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson
Asja läbivaatamise kuupäev
9.07.2019 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Roman Važnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Roman Važnov, isikukood 38412303730, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Vabastada Roman Važnov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega alates antud kohtumääruse jõustumisest katseajaga kuni 29.05.2020 ja määrata ta kuni katseaja lõpuni Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Roman Važnov järgima KarS §75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Roman Važnovi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Važnovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Važnov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.05.2017 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel karistust Viru Maakohtu 21.12.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 29.03.2017 ja lõpp 29.05.2020. Kinnipidamisasutuses Roman Važnovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuse ajal läks riigikeeleõpe A1 täiendkoolitusele 08.01.2018, kuid 29.01.2018 jättis kursuse pooleli, kuna asus tööle. Vangistuses oli hõivatud majandustöödel 18.09.2017 - 28.01.2018 ja 29.01.2018 - 25.03.2019 - töötamine metallitsehhis abitöölisena. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetava ema J V kinnitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta suhtub kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisse positiivselt ning on valmis teda moraalselt toetama. Kinnipeetaval on keskeriharidus ja keevitaja eriala. Väidetavalt oli õppinud 2010 - 2011. aastatel xxx ning väidetavalt omab ka xxx eriala. Nimetas seda, et saab teostada tehnika ohutusi. Riigikeelt valdab vähemal määral. Kinnipeetav oli enne vangistust töötu. Sai sotsiaaltoetusi ja oli arvel Töötukassas, majanduslikult aitas ka ema. Ametlikult ei ole töötanud alates 2014. aastast. Väidetavalt omab ametlikku töökogemust xxx (2005/2006), xxx (2010/2011), ettevõttes xxx (2012/2013) ja xxx (2014). Nimetatud kohtades töötas maksimum aasta. On teinud enamasti juhutöid, paigaldanud plastaknaid, teinud betoonitöid ja erinevad ehitustööd. Sõltuvuskäitumine mõjutas tema toimetulekut. Vabanemise korral küll töökoht puudub, kuid on valmis end arvele võtma Töötukassasse. Isik kuritarvitas alkoholi. Vangla meditsiinosakonna andmetel on diagnoositud alkoholisõltuvus ja vajas alkoholismivastast ravi. Väidetavalt alustas tarvitamist 18-aastaselt. Vabaduses olles tarvitas alkoholi 1-2 korda nädalas. Alkoholi mõju isiku elule ja suhetele on ilmne. Isikul on alkoholijoobes olles toime pannud kuriteo. Viimase kuriteo osas eitab joobes olekut, väidab, et ta oli alkoholisõltuvusvastane ravi ning ta ei tarvitanud alkoholi. Vanglal puuduvad ka vastupidised andmed. Vangla meditsiiniosakonna andmetest nähtuvalt on kinnipeetav saanud alkoholismi vastast ravi, millel on olnud tulemus, kuid erakorralisest ettekandest nähtub, et kinnipeetavale oli määratud ka alkoholisõltuvusvastane ravi (Esperali preparaat), kuid see ei mõjutanud tema käitumist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et isik rikkus käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vangistuse jooksul läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" 06.03.2018. aastal. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vestlusest J Vga selgus, et enne kinnipidamist Roman Vaznovil olid probleemid alkoholi tarvitamisega ja ta kodeeris ennast alkoholisõltuvusest 2017. aastal. 28.05.2018 - 25.09.2018 - läbis sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk täies mahus. Programmi jooksul oli aktiivne ning töötas kõikides teemades kaasa. Oskab analüüsida ning ei häbene oma elust ning vigadest rääkida. Kinnipeetav on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Mõlemad kuriteod on kehtivad. Vanglas viibib esimest korda. Nii käesolev kui ka eelmine kuritegu on seotud vägivalla kasutamisega. Eelnev kuritegu oli raskete kehavigastuste tekitamine ning praegune kuritegu on kehaline väärkohtlemine. Soodusteguriks võib olla alkoholi kuritarvitamine, kuid käesolevalt ei olnud alkoholijoobes kuriteo toime pannud. Kuritegude põhjuseks on tülide tekkimine ning puudulik probleemi lahendamise oskus. Käitumiskontrolli ajal rikkus nõuet mitte tarvitada alkoholi ning sooritas ka uue kuriteo. Roman Vaznov on varem kriminaalhooldusele määratud kolmel korral: 2011 ja 2015 ÜKT sooritatud;
2017 käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo. Roman Vaznov on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid pani toime katseajal uue kuriteo ja katseaja kulgu on hinnatud mitterahuldavaks. Isik on enda sõnul motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Oht seisneb füüsilises ründes, mille tagajärjeks võivad olla rasked tervisekahjustused, võib kasutada selleks külmrelva. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Samuti ka siis, kui tekivad raskused probleemide lahendamisel. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Važnovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Roman Važnov avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. On nõus elektroonilise valve kohaldamisega, aga ise ei nõua seda. See oli vangla ametniku ettepanek ja vastas sellele, et kui kohus pakub, siis on elektroonilise valvega nõus. See on tema esimene reaalne vangistus ja tegi enda jaoks õiged järeldused.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Roman Važnovi tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Roman Važnovi käitumine enne karistuse kandmisele asumist räägib olulistest riskidest tema suhtes. Vabaduses oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega. 2017 käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo ja katseaja kulgu on hinnatud mitterahuldavaks. Samas vangistuses näitas ta üles motivatsiooni muutmiseks. Oli hõivatud majandustöödel 18.09.2017 - 28.01.2018 ja töötas metallitsehhis abitöölisena 29.01.2018 - 25.03.2019. Peale seda on ta läbinud on läbinud sotsiaalprogramme: "Eluviisitreening" 06.03.2018. aastal ja "Õige hetk". Osales aktiivselt ja töötas kõikides teemades kaasa. Vangistuses olles on suutnud kehtivat korda järgida, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses on süüdimõistetul võimalus asuda elama ema juurde, kes teda toetab. Garanteeritud töökohta vabaduses ei ole, aga on motiveeritud töökoha otsida. Eeltoodu alusel ja hinnanud asjaolusid kogumis asub kohus lõppkokkuvõttes seisukohale, et see, kuidas Roman Važnov on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud viitab pigem sellele, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt ning talle tuleb anda võimalus tõestamaks, et ta suudab kanda karistust vabaduses. Roman Važnovi esimese reaalse vangistuse kogemus oli talle piisavalt õpetlik, ta on järeldusi teinud ning talle tuleb anda veel üks võimalus resotsialiseerumiseks.
Kohus arvestab, et Viru vangla ega prokurör ei toeta Roman Važnovi ennetähtaegset vabastamist. Samas vangla iseloomustusest nähtuvalt tuleneb see arvamus enamasti kinnipeetava ohtlikkuse taseme ja uute kuritegude riski tõenäosuse protsentuaalsest hinnangust, mida kohtupraktikas on peetud juriidiliselt kasutuks (Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 määrus asjas nr 1-13-8065, p 26; 2.03.2018 määrus 1-16-3855 p 26; 2.03.2018 määrus 1-15-6703, p 5). Prokuratuuri arvamus on samuti üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 115-1167, p 23). Eeltoodu alusel leiab kohus, et Roman Važnov tuleb tingimisi ennetähtaega vabastada katseajaga ja käitumiskontrolli tähtajaga kuni 29.05.2020, lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ja asuma tööle või võtma ennast arvele töötukassas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.