Käesoleva määruse koopia edastada X ile, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 385 p-le 10 ei saa käesolevat määrust vaidlustada.
PÕHIOSA
Taotlus
1.Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 11. juunil 2019 kohtule kirjaliku taotluse X kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 lg 1 alusel. Taotlusest nähtub järgmist.
2.X kahtlustatakse KarS § 375 lg 1 järgi selles, et ta juhtis 18. mail 2017 Võrumaal Võru vallas Kirumpää külas kaubikut, milles oli 26,14 liitrit vedelikku, mis sisaldas 95,83% alkoholi (seega oli alkoholi 25,05 liitrit). Seda tuleb pidada suureks alkoholikoguseks. Alkoholiseaduse § 7 lg 5
kohaselt on suur kogus alkoholi selline, mille arvestuslik aktsiis ületab 25 kordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg-s 6 nimetatud aktsiisimäära. See oli teo toimepanemise ajal 23,89 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega oli 25 kordne aktsiisimäär 597,25. X olnud alkoholi puhul aga tuleks arvestuslikuks aktsiisimääraks 598,25.
3.KarS § 375 lg 1 on oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt teise astme kuritegu.
4.X kahtlustatakse asjas nr X KarS § 133 lg 2 p-de 1 ja 7 järgi grupilises mitme isiku vastu toime pandud inimkaubanduses. Ka on X selles asjas alust kahtlustada KarS § 255 lg 1 ja § 259 lg 1 järgsetes kuritegudes. X kaasosalised S. U. ja V. Ž. on juba tunnistatud KarS § 255 lg 1 ja § 259 lg 1 järgi süüdi. KarS § 133 lg 2 ja § 255 lg 1 on esimese astme kuriteod, mis näevad ette pika vangistuse. Seega oleks käesoleva asja ees mõistetav karistus tühine sellega, mis ootab X eeldatavalt asjas nr XXX.
5.Alkohol on tarvis KarS § 375 lg 3 ja § 83 lg 1 alusel konfiskeerida.
6.Kannatanu Eesti Vabariik on andnud Maksu- ja Tolliameti kaudu teada, et on menetluse lõpetamisega KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel nõus. Kohtu seisukoht
7.Prokuratuur rajab oma taotluse KrMS § 203 lg 1 p-le 1. See näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. Niisiis eeldab menetluse lõpetamine järgmisi aluseid: 1) teise astme kuritegu, 2) kahtlustatava või süüdistatava nõusolek, 3) kannatanu nõusolek ja 4) karistuse tühisus võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega.
8.X kahtlustatakse KarS § 375 lg 1 järgi. See norm on tulenevalt oma sanktsioonist ja KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu. Kohus leiab, et tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
9.X on menetluse lõpetamisega nõus.
10.Päri on menetluse lõpetamisega ka kannatanu Eesti Vabariik (KrMS § 37 lg 1 ls 3).
11.Viimaks on vaja hinnata, kas karistus praeguse menetluse esemeks oleva teo eest oleks tühine võrreldes X kriminaalasjas nr XXX eeldatavalt mõistetava karistusega.
12.Kohtu hinnangul saaks X alkoholi vedamise eest mõista rahalise karistuse või tingimisi täitmisele mitte pööratava lühikese vangistuse. Seda eeskätt seepärast, et alkoholikogus ületas KarS § 375 lg 1 määra väga napilt: kuriteost rääkimiseks oli tarvis 25 liitrit puhast alkoholi ja X oli seda 25,05 liitrit. Lisaks on oluline see, et X ei olnud varem kuritegusid sooritanud.
13.Et KrMS § 203 lg 1 viitab eeldamisele, ei saa tulevase teises kriminaalasjas mõistetava karistuse suuruses ega isegi mitte süüdi tunnistamises endas olla kindel. Samas ei tohi see võimalus olla ka pelgalt teoreetiline. Vastasel juhul esineks liiga suur oht mõttetuks ressursikulutuseks: prokuratuur koostaks menetluse lõpetamise taotluse, kohus lõpetakski menetluse (vajadusel eelnevalt istungit pidades: vt KrMS § 203 lg 2), hiljem koostaks
prokuratuur menetluse uuendamise taotluse (vt KrMS § 203 lg 5) ja kohus lahendaks sellegi taotluse (vt KrMS § 203 lg 5); samuti võib (mõnikord) probleemiks osutuda see, et asjaga mõnda aega kuidagi ei tegeletaks. Seega on kohtu hinnangul tarvis, et eeldatava (piisava) karistuse saabumise tõenäosus oleks suurem kui selle mitte saabumise tõenäosus. Kohus kontrollib, kas see nii on.
14.Kõigepealt viidatakse taotluse sellele, et X võidakse karistada inimkaubanduse eest. Ka kohtu hinnangul on see võimalik. On mõeldav, et läbi Venemaa ilmselt inimeste salajasele veole spetsialiseerunud isikute poolt Eesti-Vene kontrolljooneni toimetatud vietnamlasi (kes olid kodunt tuhandete kilomeetrite kaugusel ega osanud tõenäoliselt võõrkeeli) saab pidada abitus või haavatavas seisundis olevateks KarS § 133 lg 1 mõttes. Kõne alla tuleb, et X (ja teised) kasutasid sellist seisundit vietnamlaste edasi toimetamiseks ära. Nn ekspluateerimismeetmena võiks olla mõeldav vietnamlaste sundimine kuriteo toime panemisele. Nimelt on põhjust eeldada, et vietnamlaste üle kontrolljoone tulemine kujutas endast KarS § 258 pärast kuritegu. On võimalik, et X andis sellesse kuriteosse kuidagi oma panuse: nt võis ta anda vietnamlastega Venemaal tegelenud isikute teada, et ootab vietnamlasi Eesti poolel. See omakorda võis neid Venemaal olnud isikuid ajendada vietnamlastele ütlema, et nood peavad minema üle kontrolljoone. Paistab tõenäoline, et X oli ülal viidatud asjaolude osas tahtlus. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei näi esinevat. Et Eestisse toimetati mitmeid vietnamlasi, võib olla tegemist KarS § 133 lg 2 p 1 olukorraga. Kuivõrd neisse tegudesse võis oma olulise panuse anda mitu isikut, võib kõne alla tulla ka grupilisus KarS § 133 lg 2 p 7 tähenduses.
15.Kohus möönab, et kuivõrd toimikus olev teave väidetava inimkaubanduse kohta on võrdlemisi napp ja KarS § 133 on küllaltki raskepäraselt sõnastatud ning tegu on võrdlemisi uue karistusnormiga (mida aga on sellest hoolimata juba korduvalt muudetud), mistõttu ei ole selle kohta kuigi palju kohtupraktikat, ei pruugi X süüdi tunnistamist inimkaubanduses toimuda. Samas on eelöeldust tulenevalt siiski igati võimalik, et see juhtub.
16.Et KarS § 133 lg 2 näeb ette kolme kuni viieteist aastase vangistuse, on ilmne, et eeldatav karistus selle teo eest ületaks oluliselt võimaliku KarS § 375 lg 1 järgse karistuse (vt käesoleva määruse p 12).
17.Lisaks on prokuratuuri hinnangul põhjust eeldada, et X karistatakse KarS § 259 lg 1 järgi. On tõesti mõeldav, et X tegevus vastab sellele karistusnormile. Esiteks on aga küsitav, kas isikut, keda karistatakse kellegi Eestisse toimetamise eest KarS § 133 järgi (nagu praegu kõne alla tuleb: vt ülal), saab karistada ka KarS § 259 järgi: on mõeldav, et KarS § 259 ebaõigus neeldub KarS § 133 ebaõiguses. Eeskätt aga on KrMS § 203 osas oluline see, et KarS § 259 lg 1 näeb ette üksnes rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (ehk leebema karistuse kui KarS § 375 lg 1). Seega ei saa kohtu hinnangul öelda, et KarS § 375 lg 1 järgne võimalik karistus saaks olema tühine võrreldes KarS § 259 lg 1 järgse eeldatava karistusega. Niisiis ei tingi menetluse lõpetamist KrMS § 203 lg 1 alusel KarS § 259 lg 1 järgi eeldatavalt mõistetav karistus.
18.Ka ei saa menetlust lõpetada tuginevalt eeldatavale karistusele KarS § 255 lg 1 järgi. Kohus ei välista, et X tõepoolest selles kuriteos süüdi mõistetakse. Samas näib tõenäolisem, et seda ei juhtu. Seda seetõttu, et kohtupraktikas mõistetakse alates käesoleva aasta algusest kuritegelikku ühendust märksa kitsamalt kui varem. Nimelt ei saa kuritegelikku ühendust mõtestada kui lihtsalt mõnevõrra paremini organiseerunud kuritegude toimepanemiseks koondunud kaastäideviijate gruppi (RKKKo 1-16-6452/340, p 37). Kuritegeliku ühenduse puhul peab esinema ühenduse tahe, mis loob spetsiifilise ohu õiguskorrale, kuna ta ei ole tavajuhtumil ühenduse üksikliikme poolt juhitav ning võimaldab vajadusel suruda üksikliikme tahte tahaplaanile, sh nt vastumeelsuse kuriteo toimepanemiseks (samas, p 40). Üldjuhul on tarvilik ka ühenduse identiteedi olemasolu (n-ö oleme meie ja on nemad), mis võimaldab liikmetel tunda end ühtse,
kokkukuuluva tervikuna (samas, p 39). Teisisõnu saab kõneleda ühenduse n-ö iseseisevast tahtest, mis eristub kvalitatiivselt tema üksikute liikmete tahtest või nende summast (Tartu Ringkonnakohtu 28. veebruari 2019 otsus asjas 1-16-9978, p 199). Vähemalt toimikus olevate materjalide põhjal ei näi need eeldused olevat täidetud. X ütluste põhjal näib, et X tegi n-ö üksikuid tellimustöid: kui talle teada anti, et on tarvis kontrolljoone juurde minna ja vietnamlased vastu võtta, ta seda tegi. Paistab, et X ei teadnud kuigivõrd sellest, milline oli tellijate täpsem taust. Seepärast ei saa väita, et X kuulus mingisse iseseisva tahte ja identiteediga organisatsiooni. Tõsi, on võimalik, et põhimenetluses kogutakse sellekohaseid tõendeid, aga praegu neid kohtule esitatud pole.
19.Eeltoodu tähendab seda, et kohus lõpetab KarS § 375 lg 1 järgse kriminaalmenetluse, sest selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes karistusega, mis ootab X eeldatavasti inimkaubanduse eest KarS § 133 lg 2 p-de 1 ja 7 järgi.
20.Prokuratuur on taotlenud käideldud 26,14 liitri alkoholi konfiskeerimist. Kohus seda KarS § 375 lg 3 alusel teebki, sest alkoholi näol on tegu kuriteo vahetu objektiga. See alkohol tuleb jätta Maksu- ja Tolliameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 1 on just Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus Maksu- ja Tolliamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema.
21.Menetluskulude hulka on loetud 188,35 eurot ekspertiisi tegemise eest ja 88,80 eurot riigi õigusabi tasuna. Tuginevalt KrMS § 183 lg-le 1 jätab kohus selle menetluskulu riigi kanda.
22.Eeltoodut arvestades lõpetab kohus KrMS § 203 lg 1 alusel kriminaalmenetluse. Prokuratuuri taotlus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.