Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

aasta jooksul.

elu-, töö- või

õppimiskoha

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 05. juulist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Mario Peetersood selles, et tema 27.06.2019 kella 02 paiku xxx külas xxx tungis samas majas elava inimesena armukadedusest ajendatuna ning omavoliliselt ehk ilma korterivaldaja nõusolekuta sisse korterisse nr xxx nimetatud korteris üksinda viibinud alaealise xxx (s 2003a) tahte vastaselt, ta avas lukustamata, kuid suletud korteriukse ja sisenes ebaseaduslikult nimetatud korterisse, millise käitumisega pani ta toime

2 (4)

omavolilise sissetungi elamiseks kasutatavasse ruumi ehk KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Samuti süüdistatakse Mario Peetersood selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise (karistatud 26.01.2017 otsusega kr.asjas nr 1-17-633 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi) ehk olles KarS § 121 lg 2 p 3 tähendatud isik, 27.06.2019 kella 02 paiku xxx vallas xxx korteris xxx, peale sellesse korterisse omavoliliselt sissetungimist lõi korteris diivanil maganud alaealist xxx (s 2003) viimase magamise ajal vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda ja tõmbas ta diivanilt maha. Kirjeldatud kehalise väärkohtlemisega tekitas M. Peetersoo xxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse ehk kinnise ninaluude murru. Kirjeldatud käitumisega pani Mario Peetersoo toime kehalise väärkohtlemise korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Mario Peetersoo, tema kaitsja Otto Preemi ja ringkonnaprokurör Ainar Koiki vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Mario Peetersoole mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 2 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkune vangistus ning KarS § 121 lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-633 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.–05.07.2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendatakse mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 718 tundi (1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust on 718 päeva ja üks vangistuspäev vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle). Üldkasulik töö tuleb teha ära 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 järgi tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Mario Peetersoo peab: -

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

Kriminaaltoimikus sisalduvad rinnakaamerate salvestused jäetakse kriminaalasja toimikusse. Kohtu seisukoht Mario Peetersoo on end talle inkrimineeritavas kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. 3 (4)

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb Mario Peetersoo KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni, ja kaitsjatasu 60 eurot (kokku 465 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.