Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne U.M-ile mõistetud karisatuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Erkki Hirsnik
Istungisekretär
Kristel Toots
Süüdimõistetu
U.M . Isikukood XXX; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht väidetavalt xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon
Menetluse vorm
suuline, kohtuistung 3. juulil 2019
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele U.M-ile Viru Maakohtu 29. juuni 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5405 mõistetud karistus ning saata U.M vanglasse karistust kandma 11 kuuks ja 23 päevaks.
2.Kohustada U.M ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Arvestada U.M karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
3.Määrus edastada U.M-ile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
1.Viru Maakohtu 29. juuni 2018 otsusega tunnistati U.M süüdi KarS § 423 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28. – 29. juuni
2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti U.M kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 628 tunni üldkasuliku tööga ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel allutati U.M üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja osalema kriminaalhooldaja valitavates sotsiaalprogrammides. Erakorraline ettekanne
2.13. juunil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule U.M kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
3.Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et U.M ei täitnud täielikult üldkasuliku töö ajakava märtsis 2019 ja osaliselt aprillis ning mais 2019, jättis ilmumata registreerimisele 2. aprillil ja 4. juunil 2019 ja tarvitas alkoholi 16. mail 2019.
4.U.M kriminaalhooldus algas 17. juulil 2018. Ta broneeriti tegema üldkasuliku töö tunde Võru Linnavalitsuse juurde. 21. augustil 2018 saatis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalhooldusametnikule teate, millest nähtub, et U.M toimetati 3. augustil 2018 kainenema Võru linnas Jüri 32 a asuvast Ex kohvikust. Selle eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. U.M ei täitnud augustis 2018 üldkasuliku töö ajakava. Üldkasulikku tööd hakkas U.M tegema 13. septembrist 2019. Novembris 2019 broneeriti ta tegema üldkasulikku tööd Võru Linnavalitsuse kalmistule. Kuna juhendaja puhkas novembrikuu ajakava ajal, jäid novembrikuu tunnid tegemata. U.M tegi ära kõik ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tunnid detsembris 2018, jaanuaris 2019 ja veebruaris 2019. Küll aga jättis U.M tegemata kõik ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tunnid märtsis 2019. Lisaks jättis ta osaliselt tegemata ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tunnid aprillis ja mais 2019. U.M väitis, et ta elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vestlusest süüdimõistetu emaga aga selgus, et U.M ei ela nimetatud aadressil juba 10 aastat ja ema oma poja elukohta ei tea. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõude rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik U.M-ile teise kirjaliku hoiatuse. Pärast korduvaid nõudmisi esitada andmed elatusvahendite kohta teatas U.M aprillis 2019, et ta töötab xxxxxxxxxxxxxxxxx-s. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab ta seal juba alates 13. detsembrist 2018.
5.Kriminaalhooldusametnik taotleb U.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest U.M on korduvalt rikkunud kohtu määratud alkoholi tarvitamise keeldu ja ta on korduvalt hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest. Arvestades eelnevat kriminaalhoolduse kulgu, pole alust arvata, et U.M suhtub tõsiseltvõetavalt soovi alluda alkoholismivastasele ravile. Praeguseks on U.M ära teinud talle Viru Maakohtu 29. juuni 2018 otsusega määratud 628 tunnist üldkasulikust tööst 265 tundi ja tal on tegemata 363 tundi üldkasulikku tööd. Poolte seisukohad kohtuistungil
6.Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde pöörata U.M-ile Viru Maakohtu 29. juuni 2018 otsusega mõistetud karistus täitmisele.
7.U.M tunnistas rikkumisi, kuid palus jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata. Ta lubas, et teeb ära kõik üldkasuliku töö tunnid ja täidab edaspidi talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks pandud kohustusi. Kohtu seisukoht
8.Kohus tuvastab üldkasuliku töö ajakavade, üldkasuliku töö arvestuslehtede, Vangiregistri väljavõtte ja U.M ütluste alusel, et U.M jättis tegemata kõik ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö märtsis 2019 ja jättis osaliselt jättis ta selle tegemata aprillis ja mais 2019. Üldkasuliku töö tegemise ajakavadest nähtub, et U.M pidi tegema 30 tundi üldkasulikku tööd märtsis 2019, 56 tundi üldkasulikku tööd aprillis 2019 ja 32 tundi üldkasulikku tööd mais 2019. Üldkasuliku töö arvestuslehtedest aga nähtub, et U.M jättis tegemata kõik märtsis 2019 ette nähtud üldkasuliku töö tunnid, tegi aprillis 2019 ette nähtud 56 tunnist üldkasulikust tööst ära vaid 18 tundi ja mais 2019 ette nähtud 32 tunnist üldkasulikust tööst üksnes 12 tundi. Ka Vangiregistri väljavõte kinnitab sedasama. U.M isegi tunnistab töö tegemata jätmist. Seega hoidis U.M kõrvale üldkasuliku töö tegemisest märtsis, aprillis ja mais 2019.
9.Kohus tuvastab registreerimislehe ja U.M ütluste alusel, et U.M ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 2. aprillil ja 4. juunil 2019. Registreerimislehest nähtub, et U.M ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 2. aprillil ja 4. juunil 2019. Registreerimislehest nähtub ka, et U.M kinnitas eelmistel registreerimistel (vastavalt 5. märtsil ja 6. mail 2019) oma allkirjaga, et ta peab järgmisel korral tulema registreerimisele 2. aprillil ja 4. juunil 2019. Ka U.M ise tunnistab ilmumata jäämist. Seega rikkus U.M talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
10.Kohus tuvastab alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja U.M ütluste alusel, et U.M tarvitas 16. mail 2019 alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 16. mail 2019 indikaatorvahendiga U.M alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 0,315 mg/l. Ka U.M tunnistab, et ta alkoholi tarvitas. Seega rikkus U.M talle üldkasuliku töö tegemise perioodiks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.
11.KarS § 69 lg 6 esimese lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kuna Viru Maakohtu 29. juuni 2018 otsusega määrati U.M-ile üldkasuliku töö tegemiseks KarS § 69 lõikes 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg kaks aastat, ei saa pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb U.M-ile täiendavad kohustused või saadab süüdimõistetu vanglasse.
12.Kohtu hinnangul saab selline massiline mitmete erinevate kohustuste rikkumine, mida U.M on teinud, tuua endaga kaasa üksnes vangistuse täitmisele pööramise. Rikkumiseks saaks pidada juba ainuüksi ühe üldkasuliku töö tunni tegemata jätmist. U.M on aga mitme kuu vältel jätnud tegemata suure osa tööst. Kohtu hinnangul pole ka alust oodata, et asi edaspidi muutuks. Näib, et U.M ei mõista (täielikult), et praegu on riik talle suuresti vastu tulnud: vangistusega karistatud U.M jäeti vanglasse saatmata üksnes tingimusel, et ta teeb ära
üldkasuliku töö ja järgib temast lähtuvat retsidiivsusohtu vähendavaid kitsendusi. U.M öeldu kohtuistungil aga jättis mulje, et süüdimõistetu ei pea oma rikkumisi kuigi olulisteks: ta ütles, et jõuab üldkasuliku töö ilmselt ikkagi ära teha, et mõnikord on tal tõesti läinud kriminaalhooldaja juurde minemine meelest ära, et puhuti on ta tõepoolest alkoholi tarvitanud jms. Selline suhtumine kinnitab seda, millele viitab ka U.M senine käitumine: U.M ei suhtu kriminaalhooldusesse kuigivõrd tõsiselt, mistõttu ei ole ka alust eeldada, et ta nõudeid edaspidi järgiks. Pole põhjust arvata, et muutuse tooks U.M suunamine alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Esiteks pole võimalik oodata, et U.M seda ravi tõsiselt järgima hakkaks: ise pole ta ravile läinud ja tema elukäik tekitab kahtluse, et ta ei hakka korralikult arsti juures käima. Teiseks ei ole alkohol ainus probleem. Üldkasulik töö on jäänud suuresti tegemata mitte alkoholi pärast, vaid seetõttu, et U.M teeb täiskohaga palgatööd. Täiskohaga palgatöö tegemine kujutab endast suurt üldkasuliku töö ebaõnnestumise ohtu: inimene lihtsalt ei jõua mõlemat teha. U.M puhul ongi see oht realiseerunud. Kui isik ei suuda ilma palgatööl ära käimata end ära elatada (nagu U.M istungil märkis), ei ole üldkasulik töö tema jaoks: tema koht on vanglas, kus riik tagab talle kõik eluks tarvilikud tingimused.
13.U.M on tegemata 353 tundi üldkasulikku tööd. See tähendab tulenevalt KarS § 69 lg 6 teisest lausest 11 kuud ja 23 päeva vangistust, mistõttu tulebki U.M saata selliseks perioodiks vanglasse karistust kandma. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.