Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 28. juuni 2019 1-18-4226 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Merilin Paaveli (isikukood 49206092781) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 31. mai 2019. a määrus Merilin Paavel Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 31. mai 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsusega tunnistati Merilin Paavel süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vangistust. Eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi M. Paaveli kandmisele kuuluvaks vangistuseks 4 aastat 8 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus jääb täitmisele pööramata, kui M. Paavel ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-s 21 nimetatud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus
14. novembril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Paaveli vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekandest nähtub, et M. Paavel rikkus kohustust mitte omada ja tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimelt tuvastati M. Paavelil
18.septembril 2018 narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamine.
3.Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2018. a määrusega erakorralise ettekande rahuldamata, kuid määras M. Paavelile lisakohustuse pöörduda Tartu Nõustamis- ja kriisiabikeskusesse psühholoogilisele nõustamisele ning läbida vajalikuks peetav teraapia. Kohus tuvastas, et M. Paavel rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, kuid pidas võimalikuks anda süüdimõistetule veel võimaluse jääda vabadusse.
4.16. aprillil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles ta palus pöörata M. Paaveli karistus täitmisele. M. Paavel oli taaskord rikkunud kohustust mitte omada ja tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Ettekandest selgub, et M. Paavel peeti 17. märtsil 2019 kriminaalasjas nr 19260100025 kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kinnipidamisel toimetati ta SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse ekspertiisi, kus tuvastati tema poolt ainete metüleendioksümetaamfetamiini (MDMA), amfetamiini, metamfetamiini ja fluorometamfetamiini (FMA) tarvitamine.
5.Tartu Maakohus 31. mai 2019. a määrusega pööras M. Paaveli vangistuse 4 aastat 8 kuud täitmisele. Kohus tuvastas, et M. Paavel on narkootikumide tarvitamist jätkanud. Süüdimõistetu selgituse põhjal ei saa ka järeldada, et rikkumine toimus mõjuval põhjusel või ettevaatamatusest. Seega tuleb rikkumine lugeda tahtlikuks. Kohus on juba varem arutanud süüdimõistetu suhtes erakorralist ettekannet samasuguse rikkumise kohta ning andnud talle võimaluse oma käitumist vabaduses parandada. Sellest hoolimata on M. Paavel samalaadset käitumist jätkanud. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu on suhtunud temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse äärmiselt ükskõikselt ega ole osanud hinnata talle antud võimalust jätkata elu vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. Narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumisega on süüdimõistetu näidanud eriti küünilist suhtumist uue kuriteo toimepanemise peamise riskiteguriga tegelemisse, kuna just narkootiliste ainete omamise ja tarvitamisega on olnud seotud ka tema varasemad õigusrikkumised. Kuna seni ei ole M. Paavel temale antud võimalusi hinnata osanud ning on näidanud oma ebausaldusväärsust, siis ole kohtu hinnangul ka põhjendatud anda talle uut võimalust ega määrata talle karistuse täitmisele pööramise asemel ravikohustust. Samuti võib ravikohustuse täitmine osutuda problemaatiliseks seetõttu, et hetkel on süüdimõistetu uues kriminaalasjas vahistatud ning kohus on andnud loa tema vahi all pidamiseks kuni 17. juulini 2019.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Paavel, kes palub määruse tühistada. M. Paaveli hinnangul ei arvestanud maakohus tema sõltuvushäiret. Vangla ei ole raviasutus ning olemasolev häire võib süveneda. Ka ei ole arvesse võetud, et ta tunnistas puhtsüdamlikult kuritegude toimepanemist, samuti võttis omaks narkoprobleemi. Vangistuse täitmisele pööramine on praegusel juhul seega ebaproportsionaalne ja äärmuslik meede. Mõistlikum oleks pikendada katseaega, määrata uued täiendavad kohustused ja kohaldada talle sõltuvusravi. Alles siis, kui täiendavate kohustuste täitmine ebaõnnestub, on äärmusliku abinõuna vangistus põhjendatud, s.t eeldusel, et tema tervislik seisund seda võimaldab. Antud juhul on liiga ennatlikult tegutsetud. M. Paavel märgib ka, et tal on kolm last. Temalt on küll hooldusõigus ära võetud, kuid ta soovib seda taastada ning sellel teel on talle toeks elukaaslane. Samuti lubavad teda toetada vanemad.
2(3)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus tuvastas, et M. Paavel on korduvalt tahtlikult rikkunud Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsusega talle pandud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid. M. Paavel määruskaebuses esimese astme kohtu sellist järeldust ei vaidlusta. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebemenetluses seega otsustada üksnes seda, kas süüdimõistetu tahtlikele rikkumistele on vaja reageerida karistuse täitmisele pööramisega, nagu seda tegi maakohus.
8.KarS § 74 lg-st 4 tulenevalt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Küsimusele lahendamisel, kas pöörata vangistus kohesele täitmisele või kasutada rikkumistele reageerimisel viidatud normis nimetatud leebemaid variante, tuleb arvestada toimepandud rikkumiste raskust ja süüdlase suhtumist sellesse.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti pööranud M. Paaveli karistuse täitmisele. M. Paavel on käitumiskontrolli ajal kahel korral eksinud keelu vastu mitte tarvitada narkootilisi aineid. Pärast esimest rikkumist andis Tartu Maakohus 28. novembri 2018. a määrusega süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta on nüüdseks õiged järeldused teinud ning motiveeritud kohtuotsusega pandud kohustust järgima. 17. märtsil 2019, kui M. Paavel peeti kinni kahtlustatavana uues kuriteos, tuvastati aga, et ta on taas tarvitanud narkootikume (vt käesoleva määruse punkti 4). M. Paaveli selline käitumine näitab, et ta ei suhtu tõsiselt vajadusse alkoholiprobleemiga tegeleda ja kohtulahendit täita.
10.Eelmärgitut arvestades on M. Paaveli karistuse täitmisele pööramine vältimatu. Katseaja pikendamine ja uute kohustuste määramine, sh KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustamine pöörduma ravile, tema rikkumistele reageerimisel sobiv meede ei oleks. Samuti puudub ringkonnakohtul usk sellesse, et M. Paavel oleks valmis käitumiskontrolli edasiselt läbima korrektselt, sh et ta oleks motiveeritud tõsiselt tegelema sõltuvusprobleemiga. Ka peab silmas pidama, et kuivõrd M. Paavel on vahistatud kahtlustatavana uue kuriteo toimepanemises, siis ei pruugi tema katseaja pikendamisel ja talle täiendavate kohustuste määramisel olla mingit sisulist väljundit.
11.M. Paavel on leidnud, et vangistus äärmusliku meetmena on põhjendatud alles siis, kui täiendavate kohustuste täitmine ebaõnnestub, ja sedagi siis, kui tema tervislik seisund seda võimaldab. Ringkonnakohus süüdimõistetuga ei nõustu. Nõutav ei ole, et enne raskuse poolest intensiivsema reageerimisvariandi kasuks otsustamist (nt vangistuse täitmisele pööramine) peaksid kergemad olema juba kasutatud. Rikkumise järelmi valiku määrab eeskätt rikkumise olemus. Samuti jäävad tagajärjetuks M. Paaveli korduvad viited sõltuvusprobleemile. Kohtukolleegium selgitab M. Paavelile, et kinnipidamisasutuses korraldatakse narkomaanide sõltuvusravi ehk tema kartus, et see probleem võib süveneda, on alusetu. Ka laste olemasolu ei ole karistuse täitmisele pööramisel takistuseks. Seda enam, et M. Paavelilt on hooldusõigus ära võetud.
12.Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 31. mai 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.