1-19-4822
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2019.a, Paide kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-4822 (19251000158)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Kriminaalasi Prokurör
P.E süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Merike Lugna
Süüdistatav
P.E isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx, xxxx linn; tel xxxxxxxxx; e-post:xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxx AS, xxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 01.06.2019. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
1-19-4822 Käitumiskontrolli ajal on P.E kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on P.E kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.06.2019.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Lk 2 / 3
1-19-4822 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
P.E süüdistatakse selles, et tema 01.06.2019 kella 03:14 ajal Järvamaal xxxxxx vallas xxxxxxxxx xxxxxx ringteel juhtis mootorsõidukit xxxx xxxx xxxxx registreerimisnumbriga xxx xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLE-0010 mõõdetult 0,90 mg/l +/- 0,09 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,81 mg/l. P.E rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõidukit joobeseisundis juhtimisega pani P.E toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku P.E süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.06.2019, so 1 päev. Kanda jääb 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui P.E ei pane 8 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 2 sätestatud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 182,40 €, kokku 992,40 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus P.E tasuda menetluskulud 992,40 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.07.2019.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt vähemalt 82,70 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Anu Tammeniit Kohtunik Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.