Kriminaalasi nr 1-16-2472
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.06.2019. a)
Kriminaalasja number
1-16-2472
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Gerd Raudsepp (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Reena Vaikla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalvega
Süüdimõistetu
isikukood 48510054225, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turvakodu aadressil Oxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx
Vabastada Reena Vaikla Pärnu Maakohtu 30.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-2472 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Reena Vaiklale katseaeg tähtajaga kuni 02.11.2021. Kohustada Reena Vaiklat alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
1 (4)
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21, 4, 8, 9 alusel määrata Reena Vaiklale käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osalema sotsiaalprogrammis; 4) alluda elektroonilisele valvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Reena Vaikla suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Reena Vaikla kohtumääruse jõustumist.
karistuse kandmiselt peale käesoleva
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Reena Kuusekänd (uus nimi Reena Vaikla) on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 30.03.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-2472 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (ajavahemikul 27.05.2015-09.10.2015 toime pandud kuriteod) ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus lugedes mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu 09.10.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis oli 9 aastat vangistutust. Reena Kuusekänd on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (ajavahemikus 15.10.2015-02.11.2015 toime pandud kuriteod) ja kohaldades KarS § 61 lg 1 karistuseks mõistetud 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 09.10.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse, mis oli 9 aastat vangistust, võrra. Kohtuotsuste kogumi eest mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 1 kuu vangistust ja karistuse kandmise aja algust arvati alates 02.11.2015. Eesti Vabariigi Presidendi 25.03.2019 otsusega nr 437 anti Reena Vaiklale armu. Tema liitkaristust vähendati 6 aastale. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.11.2021. Tartu Vangla edastas 08.05.2019 kohtule materjalid Reena Vaikla tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör esitas enda arvamuse Reena Vaikla tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 06.06.2019. Prokurör märkis Reena Vaiklat positiivselt ja negatiivsed asjaolud.
2 (4)
Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidis prokurör, et Reena Vaikla tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Prokuröri arvates võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla Reena Vaikla puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Prokurör toetas Reena Vaikla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Reena Vaikla avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Kõige suuremaks motivatsiooniks on talle tema lapsed. Ta usub, et suudab olla edaspidi õiguskuulekas. Sõltuvusprobleemid viisid teda kuritegude toimepanemiseni. Praegu tal enam ravimisõltuvust ei ole, ta ei ole enam tablette tarbinud. Vabaduses toetavad teda isa ja õed. Kui on raske, siis ta oskab abi küsida ja teab, kuhu pöörduda.
KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Reena Vaikla temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse turvakodus. Elukoht vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele ja antud on nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Reena Vaiklat on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadseid kuritegusid on Reena Vaikla pannud toime ka varem. Pärnu Maakohtu 09.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8064, 05.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5042 ja 08.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-307 karistati teda samuti psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist korda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud probleemne lapsepõlv, sõltuvusainete kuritarvitamine ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Samuti ei ole välistatud majandusliku kasu saamise soov. Karistuse kandmise ajal on Reena Vaikla riskikäitumisega tegeletud. Ta on osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides, läbinud mitmeid nõustamisi ja vestluseid psühholoogiga. Kinnipeetav töötab. Lisaks hoolitseb ta vanglas lapse eest. Süüdimõistetu käitumine on olnud korrektne, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Vabanemise korral on Reena Vaiklal elukoht Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse turvakodus. Tegemist on ajutise teenusega, mida saab kasutada kuni teise sobiva elukoha leidmiseni. Süüdimõistetul on kindel töökoht. Regulaarse sissetuleku olemasolu annab kinnipeetavale võimaluse alustada ka võlanõuete hüvitamist. Vabaduses toetavad Reena Vaiklat isa ja õed.
3 (4)
Kinnipeetaval on kolm last, kellest vanemad kasvavad koos kinnipeetava viimase elukaaslase emaga. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu ise laste kasvatamist jätkata. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Reena Vaikla vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega on võimalik. Süüdimõistetu on ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud hästi. Ta on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja saavutanud seatud eesmärgid. Ta on sõltuvusest vabanenud ja on motiveeritud edaspidi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest hoiduma. Kui ta suudab tagasilangust vältida on tema väljavaated seaduskuulekaks eluks head. Reena Vaikla vabanemisjärgsed elutingimused on samuti pigem head. Kohus nõustub prokuröriga, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Reena Vaikla puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Pikaaegsete sõltuvusprobleemidega kinnipeetavat ootavad ees muutused, millega toimetulekuks vajab ta kindlasti tuge ja suunamist. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas. Käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli tema edasise käitumise üle, kas ta on suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid norme. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Reena Vaiklale määrata katseaeg kuni 02.11.2021. Süüdimõistetu on kohustatud alluma 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ning täitma KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Reena Vaiklale käitumiskontrolli perioodiks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb süüdimõistetule määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mille läbi täiendavalt toetada tema toimetulekut vabaduses. Lisaks tuleb Reena Vaiklal KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.