lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-1484/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-1484/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1035
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-1484/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.02.20181-18-1484/20Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.05.20191-18-1484/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.03.20201-18-1484/43Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium21.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

25. juuni 2019

Kohtuasja number

1-18-1484

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Ilia Burunovi (isikukood 39402273715) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. mai 2019. a määrus

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ilia Burunov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Ilia Burunovi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 27. veebruari 2018. a otsusega tunnistati I. Burunov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas 29. oktoobril 2017.
2.Viru Maakohtu 29. mai 2019. a määrusega jäeti I. Burunov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
3.Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. I. Burunovi on narkootikumide käitlemise eest kriminaalkorras karistatud kaks korda, kuritegude muster kordub. Viru Maakohtu 27. veebruari 2018. a otsusest nähtub, et eelmisel korral mõisteti kinnipeetav süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati tingimisi 2 aasta pikkuse vangistusega. Uue samalaadse kuriteo pani kinnipeetav toime lühikese aja jooksul pärast kahe aasta pikkuse katseaja lõppu. Korduv kriminaalkorras karistatus ja samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud.
4.Kinnipeetav ei ole isegi vanglas ennast hästi üleval pidanud – talle on määratud viis distsiplinaarkaristust. Seega tuleb nõustuda Viru Vangla iseloomustuses tooduga, et

tegemist on impulsiivse käitumise ja tagajärgedega mittearvestava kinnipeetavaga. Kinnipeetav ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme, kordab oma vigu ega võta neist õppust. Neljal korral oli tegemist tõsise distsiplinaarsüüteoga, kuna karistuseks määrati kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks.

5.Viru Vangla iseloomustuse kohaselt läbis kinnipeetav vangistuses sotsiaalprogrammi ning osales tugigrupi töös ja riigikeele kursustel. Vabanemise korral soovib ta minna elama sissekirjutusjärgsele aadressile Kohtla-Järvele, kus ta ei ole enne vangistust elanud. Alalise elukoha olemasolu on küll positiivne, kuid see oli kinnipeetaval olemas ka vahistamise ja süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu uute kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetava peres ja suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhooldusel olnud isikuid. Joobes võib kinnipeetav olla mõjutatav. OÜ B. on garanteerinud I. Burunovile töökoha. Samas ei tekita usaldust asjaolu, et kinnipeetava senine töökogemus on olnud katkendlik ja ta on korduvalt keeldunud vanglas töötamast. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib saada kiiret tulu ja leiab, et seda saab narkootiliste ainete käitlemisega.
6.Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. I. Burunov tarvitas enne vangistust regulaarselt amfetamiini ega läbinud sõltuvusravi. Vangla hinnangul võib tema motivatsioon narkootikumidest loobumiseks olla paljasõnaline. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll käesoleva vangistuse ajal sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi läbimise eest, kuid leiab, et kinnipeetava eelnev käitumine näitab, et tagasilanguse tõenäosus on suur ja kriminaalhooldusega ei ole võimalik narkootikumide tarvitamist välistada. Vanglas on I. Burunovil võimalus on sõltuvusprobleemiga edasi tegeleda. Maakohtu hinnangul ei ole kinnipeetava karistuse eesmärgid täidetud vaid veidi vähem kui pool aega enne karistusaja lõppu. Risk, et I. Burunov paneb vabanemisel toime uue kuriteo, on endiselt suur.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Burunov, kes palub maakohtu määruse tühistada ja ennast vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
8.Määruskaebuse kohaselt on maakohus liialt keskendunud I. Burunovi varasemale elukäigule ja jätnud tema isikus vangistuse jooksul toimunud positiivsed muutused arvesse võtmata. I. Burunov on vanglas õppinud ja osalenud sotsiaalprogrammides ning hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju. Tal on vabanedes elu- ja töökoht ning vabanemisfondis olev raha tagab esialgse toimetuleku. Määruskaebuse kohaselt on I. Burunov saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning karistus on oma eesmärgi täitnud. Maakohtu järeldused on paljasõnalised ja põhjendamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et I. Burunovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
10.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses 2(3)

kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

11.Kolleegiumi hinnangul on I. Burunovi määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
12.Maakohus on I. Burunovi vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates I. Burunovi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-6). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. I. Burunovi on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkootilise aine käitlemise eest ning tal on diagnoositud narkosõltuvus. Kaalukas on asjaolu, et I. Burunovil on vanglas viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuna I. Burunov ei ole suutnud isegi vanglas õiguskuulekalt käituda, puudub alus arvata, et ta suudaks seda teha vabaduses. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal viitab sellele, et isiku hoiakud ei ole muutunud ning ta ei suuda kehtestatud korrale alluda. Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja I. Burunovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus I. Burunovi määruskaebuse Viru Maakohtu 29. mai 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.