Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asitõend  asitõendiks olev nimetatud sõiduki võti ja registreerimistunnistus (asuvad kriminaaltoimiku tagakaane küljes olevas ümbrikus) tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist A.Z-ile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel;  asitõendiks olev CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jätta kriminaalasja toimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel;  asitõendiks olev ja ähvardamisel kasutatud A.Z-ile kuuluv puulõhkumiskirves pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi hävitada. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (25.06.2019) järgnevast päevast.

ASJAOLUD

Süüdistus: A.Z, olles 14.10.2015.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega kr.asjas nr 1-158439 karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga KarS § 73 alusel, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, 01.04.2018.a. kella 06.10 paiku juhtis xxx juures mootorsõidukit Audi Q7 reg nr xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli peale laiendmääramatuse 0,09 mg/l mahaarvamist 0,88 mg/l. Mõõtmine toimus Dräger Alcotestiga 7110 MK III EST ARAF - 0020. Sellise käitumisega rikkus A.Z Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus A.Z LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani A.Z toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.Z, olles alkoholijoobes, ähvardas 01.04.2018.a. kella 04 ja 06.15 vahel interneti teel Messengeris T. H. tapmisega, 01.04.2018 kella 06.10 paiku sõitis A.Z endale kuuluva sõiduautoga Audi Q7 reg nr xxx T. H. elukoha juurde xxx, kaasas kirves, ta kolkis jalaga vastu maja välisust lüües ning nõudis maja välisukse avamist. Kannatanu T. H. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna A.Z oli eelnevalt xxx pubis olnud ettearvamatu käitumisega ja sõnadega ähvardas teda, saates sõnumi „Tahad täna surra?“ ning tuli kirvega tema elukohta.

Tapmisega ähvardamisega, kuna kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani A.Z toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustus süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Andmed kriminaalmenetluse kulude kohta: A.Z ́ilt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras ehk 810 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; valitud kaitsja v.adv T.Pürn ́ile makstud tasud tuleb jätta A.Z-i enda kanda. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu T. H. andis oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja tsiviilhagi ei esitanud. Arestitud või konfiskeerimisele kuuluv vara: Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.04.2018.a. määrusega nr 1-18-2888 arestitud A.Z-ile kuuluv mootorsõiduk Audi Q7 reg.nr xxx (VIN kood xxx), mis asub Valga politseijaoskonna parklas, vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada A.Z-ile ning tühistada Maanteeameti liiklusregistris selle sõiduki käsutamise keelumärge. Asitõendid ja salvestised: asitõendiks olev nimetatud sõiduki võti ja registreerimistunnistus (asuvad kr.toimiku tagakaane küljes olevas ümbrikus) tagastada kohtuotsuse jõustumisel A.Z-ile; asitõendiks olev CD plaat häirekeskuse kõnesalvestusega jätta kr.asja toimiku juurde; asitõendiks olev ja ähvardamisel kasutatud A.Z-ile kuuluv puulõhkumis-kirves kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi hävitada. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.Z ́ile karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud. Sellest kuulub kohesele ärakandmisele KarS § 424 lg 4 p 1 alusel 2 päeva, mis on A.Z juba ära kantud 01.04.02.04.2018.a., seega ärakandmata on sellest karistusest 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.Z ́ile karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel nõuab prokurör A.Z ́ile liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,2,3,4,5,6,7 alusel asendada märgitud ära kandmata vangistus – 7x30=210+28=238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ning anda 238 (kahesaja kolmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku töö tegemiseks A.Z-ile tähtaeg 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kr.asjas. A.Z kinnitab oma allkirjaga käesoleval kokkuleppel, et tema on nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada 8 tundi päevas ning kui A.Z teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas. Üldkasuliku töö eest A.Z-ile tasu ei maksta.

Üldkasuliku töö tegemisel peab A.Z järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: : 1)elama kohtu määratud alalises elukohas, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasulikule tööle rakendatud A.Z-ile laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad õigusaktid. Kui A.Z hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karitust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata A.Z-ile täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule või pöörata temale mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks A.Z tehtud üldkasulik töö, mille 1 tund võrdub 1 päeva vangistusega. Kui A.Z paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa arvestusega 1 tund üldkasulikku tööd võrdub 1 päeva vangistusega. Liitkaristus mõistetakse sellisel juhul vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel võtta A.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: kokkuleppe kohaselt midagi ei konfiskeerita. Menetluse käik ning kohtu seisukoht A.Z tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh. kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustega, samuti joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav A.Z ning tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 25.06.2019 kokkuleppe. Süüdistatav A.Z kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav A.Z süüdistuses kuriteos KarS § 424 lg 2 ja § 120 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab A.Z-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et arvestades isiku rahaliste vahendite piiratust ning menetluskulude suurust, on käesoleval juhul põhjendatud ka KrMS § 180 lg 3 alusel väljamõistetavate menetluskulude ositi ühe aasta jooksul tasumise võimaldamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.