lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-7401/42

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-7401/42
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1244
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-7401/18Tartu Maakohus Valga kohtumaja07.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21. juuni 2019

Kohtuasja number

1-18-7401

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Andre Eelsaare (isikukood 39309245720) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 3. juuni 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andre Eelsaare kaitsja Kaupo Süvaoja, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Andre Eelsaare kaitsja Kaupo Süvaoja määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Eelsaar mõisteti Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2019. a otsusega süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja määrati A. Eelsaare kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Eelsaarele mõistetavat karistust 5. oktoobri 2017. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-8490 temale mõistetud kandmata karistuse võrra ning mõisteti A. Eelsaarele liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 1. august 2018.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Maakohtu 3. juuni 2019. a määrusega jäeti A. Eelsaar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
3.Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohtu hinnangul ei saa A. Eelsaare puhul jõuda järeldusele, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on madal. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. A. Eelsaare puhul on see tingimus täitmata. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus kambris ravimi, isevalmistatud veekeeduseadme ja isevalmistatud mängukaartide hoidmise eest. Samuti on tema suhtes kohaldatud ja kohaldatakse ka praegu täiendavaid julgeolekuabinõusid (ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine viibimisel väljaspool elukambrit ja ametnike sisenemise kambrisse).

Eelnev viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ning oma käitumist vajalikul määral ohjeldada. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning ta rikub järjepidevalt vanglas kehtivat korda, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur.

4.Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi juba alaealisena ning selle tõttu pannud toime arvukaid seaduserikkumisi. Ka narkootikumidega on kinnipeetav mitmeid kordi kokku puutunud. Tarbimisharjumusest rääkides kaldub kinnipeetav probleeme pisendama ja eitama, viidates sellele, et kõik toimus minevikus. Samas on kinnipeetav asja materjalidest nähtuvalt andnud viimati 1. juunil 2018 proovi, mis kinnitas narkootilise aine manustamist. Isiku ütlustest ei ilmne, et tal oleks selge plaan edasiseks seadusekuulekaks eluks ning valmidus muuta seniseid eluviise. Kui ta oma eluviise ei muuda, on suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis tema puhul võib viia kuritegude toimepanemiseni vabaduses.
5.Elukaaslane oli kinnipeetaval ka enne vangistust. Samuti elas ta ka enne vangistust vanemate juures ning oli nende ülalpidamisel. Sellegipoolest pani isik toime õigusrikkumisi ega suutnud ennast üleval pidada seadusekuulekalt. Seega ei ilmne ka lähisuhetesse puutuvalt ühtegi uut distsiplineerivat motivaatorit, mis võiks isiku seniseid eluviise muutustele suunata. Isiku elutingimused on samad, mis vangistuse eelse ajal, mil isik pani kuriteod toime. Vangistuse lühikese aja tõttu ei ole läbi viidud ka rehabiliteerivaid tegevusi, mis isikut oleks muutnud.
6.Kokkuvõtvalt nõustub kohus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Tegemist ei ole isiku jaoks esimese vangistusega ning ta on kuritarvitanud talle antud võimalust karistust kanda vabaduses, pannes katseajal toime uue kuriteo. Käesolevalt ei nähtu materjalides ühtegi asjaolu, mis võimaldaks loota, et isiku elus on toimunud tõsimeelsed muutused ning käesolev vangistus jääb viimaseks. Kohus ei ole kindel selles, et vabastamisega kaasnev käitumiskontrollile allutamine ja isikule erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. A. Eelsaare varasem elukäik, vabanemisjärgsed tingimused ning puudulik motivatsioon ja probleemilahendusoskus viitavad sellele, et suure tõenäosusega katseaeg ebaõnnestuks.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Eelsaar kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja A. Eelsaare vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
8.Määruskaebuse kohaselt on A. Eelsaar ära kandnud pool oma karistusajast. A. Eelsaar leiab, et kohus oleks võinud hinnata ka muid alternatiivseid variante ennetähtaegseks vabanemiseks, näiteks elektroonilise järelevalve kohaldamist. Ennetähtaegne vabanemine käitumiskontrollile allutamisega oleks mõistlik ja annaks võimaluse näidata, et vabadusekaotus on isikut parandanud ning ta on oma vigadest aru saanud ja suundunud õiguskuulekale teele. A. Eelsaar on vangistuse jooksul muutunud. Ta on otsustanud oma võlgadega tegeleda ja esitanud kohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse (lisatud kaebusele). Ka 28. mail 2019 toimunud istungil rääkis A. Eelsaar, et ta soovib oma elu korda saada ja vanadest halba eeskuju andvatest sõpradest loobuda. Seetõttu ei soovinud ta minna ka avatud osakonda.

2(4)

9.A. Eelsaar hakkab vabanemise korral elama vanemate juures, seega on tal olemas elukoht. Nimetatud elukohta on võimalik paigaldada elektroonilisele järelevalve seadet. A. Eelsaar on töövõimetu. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava järgi on A. Eelsaar saanud aru, et ilma juhiloata mootorsõidukit ei juhita. A. Eelsaar on saanud aru oma teo tagajärgedest ning kantud karistus on suunanud ta õiguskuulekale teele. Kuigi A. Eelsaarel on minevikus olnud seaduserikkumisi, on ta nüüdseks oma vigadest õppinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Eelsaare kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
12.Kolleegiumi hinnangul on A. Eelsaare kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
13.Maakohus on A. Eelsaare vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates A. Eelsaar uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punkt 3-6). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna A. Eelsaar ei ole suutnud isegi vanglas õiguskuulekalt käituda, puudub alus arvata, et ta suudaks seda teha vabaduses kriminaalhoolduse ajal. A. Eelsaart on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on pikaajaliselt alkoholi ja narkootikume kuritarvitanud. Süüdimõistetu impulsiivne ja ettearvamatu käitumine karistuse kandmise ajal viitavad sellele, et isiku hoiakud ei ole muutunud ning ta ei suuda kehtestatud korrale alluda. Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks

3(4)

ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja A. Eelsaare ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Eelsaare kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 3. juuni 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval