Kriminaalasi nr 1-19-5077
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2019.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number
1-19-5077 (18274000030)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
Riivo Kiil süüdistusasi kuritegudes Karistusseadustiku (KarS) § 137 lg 1; § 418 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatav
Kaitsja
RIIVO KIIL, ik. 38304134716, Kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass kohtumenetlusest kaitsja osavõttu ei taotlenud.
Kriminaalasi nr 1-19-5077 aasta 6 (kuus) kuud võrra ning mõista lõplikuks karistuseks liitkaristus vangistus 2 (kaks) aastat.
Kriminaalasi nr 1-19-5077 (asuvad PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas). Kõvakettalt tuleb kriminaalasja puudutavad andmed kustutada nende taastamist välistaval viisil.
-
-
-
-
-
-
-
-
Kriminaalasi nr 1-19-5077 Esselte kiirköitja kaaned koos käsikirjaliste paberitega (pakend 5), mis asub Kuressaare politseijaoskonnas asitõendite laos /t.l. 96/ - hävitada KrMS § lg 3 p 4 alusel; 7.92x57 kaliibriline vintpüss Mauser mudel 98 (pakend 6), mis asub Kuressaare politseijaoskonnas asitõendite laos /t.l. 97/ - konfiskeerida § 83 lg 4 alusel; 01.10.2018 toimunud sülearvuti Dell Inspiron P51F Service TAG S/N5NDGGC2 vaatlusel talletatud andmed asuvad ühel DVD-plaadil (Dell arvuti), mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 20.11.2018 toimunud kõvaketta Western Digital My Passport, S/N:WXV1E871UR56 vaatlusel talletatud andmed asuvad kahel DVD plaadil (Väline kõvaketas 1; Väline kõvaketas 2), mis asuvad kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 06.06.2018 toimunud mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 Neo SM-G903F imei 353008070727256 vaatlusel talletatud andmed asuvad ühel DVD-plaadil (Mobiil), mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 10.05.2018 toimunud Tele2 SIM kaardi ICCID: 89372039295080021791 vaatlusel talletatud andmed asuvad ühel CD-plaadil (Sim kaart), mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 11.05.2018 toimunud 4GB ADATA USB mälupulga s/nAA00000000000485 ja kõvaketta 3,5“ Samsung SP2504C, S/N:S09QJ1RP210660 vaatlusel talletatud andmed asuvad ühel CD-plaadil (Mälupulk ja kõvaketas Samsung), mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 05.07.2018 toiminud sülearvuti Ordi Atomic Plus+ S/N297237 vaatlusel talletatud andmed asuvad ühel DVD-plaadil, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 21.03.2018 toimunud Esselte kiirköitja sees olevate käsikirjaliste paberite vaatluse andmed asuvad ühel CD-plaadil (Esselte mapp), mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. RIIVO KIIL’i süüdistatakse selles, et tema olles KrMS § 126-2 lg 1 alusel jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isik, teostas teise inimese s.o alaealise X Xi suhtes KrMS § 126-3 lg 1 ja KrMS § 126-5 sätestatud jälitustoimingut s.o isiku varjatud jälgimist eesmärgiga koguda ja talletada andmeid alaealise X Xi kohta. Ajavahemikul alates hilisemalt 05.05.2016 kuni 20.03.2018 jälgis Riivo Kiil ebaseaduslikult alaealist X Xi eesmärgiga koguda tema kohta kõiki tema elu ja tema
Kriminaalasi nr 1-19-5077 lähedasi puudutavaid andmeid. Riivo Kiili poolt toime pandud X Xi jälgimine seisnes järgnevas: - X Xi kohta avalikult kätte saadavate eraeluliste andmete kogumine, talletamine ja analüüsimine (fotod, sugulaste andmed, koolide ja huviringide andmed, bussisõidu andmed, liikumisteekonnad, elukoha andmed ning kõige kohta tabelite koostamine); - X Xi ja tema elukoha varjatud jälgimises ning fotografeerimises; - X Xi identiteeti kasutades 05.02.2018 enda elukohas XXXXXXXXXXXXXXXX suhtlusportaali XXXXXXXXXXX ebaseaduslikus libakonto „XX“ loomises, et saada andmeid X Xi sõprade käest X Xi kohta. Kõiki neid tegevusi tegi Riivo Kiil eesmärgiga koguda alaealise X Xi kohta tema eraelulisi andmeid. KrMS § 126-2 lg 1 /Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel: 1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil; 2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine; 3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 161. peatükis sätestatule; 4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta/; KrMS § 126-3 lg 1 /Käesoleva seadustiku § 126-2 lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult/; KrMS § 126-5 /(1) Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib loa tähtaega pikendada kuni kahe kuu kaupa. (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoimingu käigus vajaduse korral videosalvestatakse, pildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil/. Riivo Kiil pani tahtlikult toime jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuna teise isiku jälgimise tema kohta andmete kogumise eesmärgil s.o KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riivo Kiili süüdistatakse selles, et tema omamata relvaluba, käitles s.o muutis tulirelva Mauser laskekõlbmatuks ilma tulirelva laskekõlbmatuks muutmise loata ja omas, valdas, hoidis tulirelva olulisi osi s.o relvaraami seda kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 20.03.2018, mil tulirelv koos olulise osaga tema elukohast XXXXXXXXXXXXXXXX läbiotsimise käigus leiti. Tulirelva ekspertiisiaktist nr 18E-TB0041 nähtub, et 20.03.2018 Riivo Kiili i elukohast XXXXXXXXXXXXXXX leitud ja ära võetud 7.92x57 mm kaliibriline vintpüss Mauser mudel 98 kuulub tulirelvade hulka, kuid ei ole esitatud kujul laskekõlbulik. Selle relvaraud ja relvalukk ei ole esitatud kujul laskekõlbulikud. Relvaraua õõs ja padrunipesa on umbselt suletud halli värvi pehme metalliga ning luku lööknõela ots ja sulguri ääris on käsitöönduslikult eemaldatud. Seega on tulirelv muudetud käsitöönduslikult laskekõlbmatuks, mida tohib teha ainult vastava loa olemasolul, mida Riivo Kiilil ei olnud. Samuti koosneb tulirelv tulirelva olulistest osadest s.o relvaraamist, mille käitlemine ilma relvaloata on keelatud. RelvS § § 1-1. Mõisted (2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine,
Kriminaalasi nr 1-19-5077 pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 34. Relvaluba (2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada relva kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. RelvS § 78. Relva laskekõlbmatuks muutmine (1) Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab lasu sooritamise võime. (2) Relva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel. (21) Relv muudetakse laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse I lisas sätestatu kohaselt. (5) Laskekõlbmatuks muudetud relva kasutuskõlblike osade käitlemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt. (6) Laskekõlbmatuks muudetud relvale kannab relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik Euroopa Komisjoni rakendusmääruse II lisas sätestatule vastava märgise. RelvS § 80. Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba (1) Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS § 21. Tulirelva olulised osad (1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. (2) Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Riivo Kiil pani tahtlikult toime tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise s.o KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Riivo Kiil ’ile nõutud karistus: KarS § 418 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 50 PM s.o 500 eurot, mis tuleb tasuda KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel 1 /üks/ aasta jooksul võrdsetes osades s.o 11-l kuul 41.60 eurot ja 1-l kuul 42.40 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt viia rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 137 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 /kuus/ kuud. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 1 /üks/ aasta 6 /kuus/ kuu võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 /kaks/ aastat. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 720 /seitsesada kakskümmend/ tundi, mille tegemisajaks määrata 24 /kakskümmend neli/ kuud alates
Kriminaalasi nr 1-19-5077 kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 8 ja lg 4 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis; 8) pöörduma 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri poole ning käima psühhoteraapias kogu katseaja vältel, mille kohta esitab regulaarselt õiendeid kriminaalhooldajale. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida 7.92x57 mm kaliibriline vintpüss Mauser mudel 98. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendid sülearvuti Dell Inspiron P51F Service kõvaketas, kõvaketas Western Digital My Passport, mobiiltelefon Samsung Galaxy S5 Neo, sülearvuti Ordi Atomic Plus kõvaketas ja 3.5“ kõvaketas Samsung SP2504C, millele on talletatud keelatud sisuga failid. Süüdistatav Riivo Kiil andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega, mõistetavad karistused arusaadavad. Üldkasuliku tööga nõus. Palub määrata rahalise karistuse ja menetluskulu tasumisele ositi vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendite saatuse määramisega nõus. Arvuteid soovib pärast nende kõvaketastel andmete kustutamist tagasi. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistused KarS § 137 lg 1; § 418 lg 1 järgi jäävad sanktsiooni piiresse, samuti on seadusega kooskõlas mõistetud liitkaristus. Vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on nõustunud. Konfiskeerimise eesmärk on arusaadav. Kohus tunnistab Riivo Kiil süüdi KarS § 137 lg 1; § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Asitõendid- asitõendid ja kohaldatavad meetmed on kajastatud kohtuotsuse resolutsioonis. Tsiviilhagi ei esitatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Kriminaalasi nr 1-19-5077 - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540 eurot =810 EUR-i., - Ekspertiisikulu on vastavalt KrMs 175 lg 1 p 3 menetluskulu ja kuuluba süüdistavalt riigituludesse väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiis maksumusega 255 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks 150 eurot mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Vastavalt karistuskokkuleppele kuulub menetluskulu tasumisele igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.