Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Tallinna

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 31.05.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peter Kaasiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 21.03.2017. a otsusega tunnistati Peter Kaasik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda 5-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 02.12.2016. a ja lõpp on 02.12.2021. a. Peter Kaasiku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on tegelenud järgnevaga: 04.10.2017. a vesteldud narkootikumide leviku mõjust ühiskonnale, tarbimisharjumuse analüüsivad vestlused; 05.10.2017. a vesteldud suhete ja elustiili analüüsimiseks kuritegude kontekstis; 06.10.2017. a vesteldud põhjus-tagajärg seoste paremaks teadvustamiseks; 06.11.2018. a alustas õpinguid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka erialal, kuid jäi pooleli, kuna paigutati avavanglasse. 17.11.2017-02.07.2018 töötas Viru vanglas

majandustöödel (kaaskinnipeetava hooldaja, koristaja). Alates 14.02.2019. a paigutatud Tallinna Vangla avavanglasse. Alates 21.03.2019. a töötab väljaspool avavanglat ettevõttes Xxxx OÜ. Käitumine vangistuse ajal olnud hea. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Peter Kaasik taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, elektroonilise järelevalvega ja asuma narkootikumide sõltuvusvastasele ravile.

on

nõus

Abiprokurör Natalia Duškina edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Peter Kaasiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Peter Kaasiku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Peter Kaasiku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 3-korral, üks neist arhiveeritud, vanglas viibib 3. korda. Kuriteod on samalaadsed: narkootiliste ainete omandamine ja valdamine, varem ka relva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Soodusteguriks on soov hoida väljakujunenud elustandardit, hoolimatus ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes, puudulik probleemide lahendamise oskus ja narkootikumide tarvitamine. Kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja etteplaneeritult. Samalaadseks on jäänud kuritegude toimepanemise põhjused - majanduslik kasu. Enda sõnul proovis esimest korda narkootikume umbes 30-35aastaselt, tarvitas harva amfetamiini, ecstasyd ja GHB-d. Ta on 27.07.2005. a väärteokorras karistatud NPALS § 151 alusel. Tunnistab, et ema hooldajana olles hakkas tarvitama amfetamiini, mis andis jõudu ja aitas eluga paremini toime tulla. Ta on 3-korral karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, isik väidab, et muretses narkootikume enda ja sõprade tarbeks. Tarvitas narkootikume nädalavahetustel, pidude ajal. Meditsiiniosakonna andmetel on tarvitanud amfetamiini, lisaks ka rahusteid ja uinuteid, viimati novembris 2016. a (vahistati 02.12.2016. a). Süstinud ta ei ole, sõltuvust diagnoositud ei ole. Suhtub nn kergetesse narkootikumisesse pealiskaudselt, ei näe nende tarvitamises ohtu. Soovib vabanemisel narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid ei ole enda jaoks veel selgeks mõelnud, kuidas seda teha, motivatsioon on olemas, kuid tegevusplaan puudub. Kehtivad distsiplinaarkaristusi ei ole. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav varasemalt olnud seotud kuritegeliku ühendusega. Kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kõik karistused on narkokuriteo eest, 2-korral lisandunud ka relva omamine (esimesel korral oli tegemist ühe padruniga). Kaldub pisendama oma kuritegu. Ta on korduvalt olnud vanglas ja vabanenud tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, kes väärtustavad subkultuuri, mistõttu võib ka ise seda väärtustada. Ametnikega suhtlemisel viisakas. Kriminaalhoolduse nõuete täitmisega probleeme ei olnud. Isik on asunud seisukohale, et narkootikumide käitlemine teatud juhtudel peaks olema lubatud. Võib järeldada, et viimane peab ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni valikuliselt ja eelkõige talle sobival viisil. Tulenevalt hoiakutest ei ole välistatud uue kuriteo toimepanemine, vaatamata asjaolule, et läbis kriminaalhoolduse ajal 2015. a lõpus sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Vangla hinnangul seisneb Peter Kaasiku puhul oht rahvatervise kahjustamises läbi suures koguses narkootilise aine käitlemise, samuti seisneb oht tulirelva olulise osa käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem kui isikul puudub stabiilne legaalne sissetulek ja ta jätkab suhtlemist kriminaalse ringkonnaga. Riski suurendab narkootikumide tarvitamine,

puudulik probleemilahendamise oskus ja hedonistliku elustiili väärtustamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 16%. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 2 aasta ja 6 kuu on pannud Peter Kaasiku mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Peter Kaasikul on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal võimalik jätkata töötamist samas töökohas, kus ta töötab praegu avavanglas viibides. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Peter Kaasiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Peter Kaasikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Peter Kaasik, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isik, on tarvitanud narkootikume, mis on ka uue kuriteo toimepanemise ohuks, siis on kohtu hinnangul vajalik tal läbida narkootikumidevastane ravikuur. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.