Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-18-1860 14. juuni 2019 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Tsiviilkostjate kõrvaldamine kriminaalmenetlusest Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2018. a määrus Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Sigrid Nurm, määruskaebus Alar Kulbi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg 15. mai 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2018. a määrus.
2.Jätta Alar Kulbi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandbergi kaebus Viru Maakohtu
3.oktoobri 2018. a määruse peale läbi vaatamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Ringkonnaprokuratuur alustas 25. mail 2015 kriminaalmenetlust OÜ Vinni Varahaldus ja selle juhatuse liikme Alar Kulbi kahtlustuses vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 3 ja § 210 lg 2 järgi. Neid kahtlustati sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) soodustuse saamiseks valeandmete esitamises, mis seisnes järgnevas. 23. augustil 2012 esitas A. Kulp OÜ Vinni Varahaldus nimelt KIK-ile taotluse 38 200 euro suuruse toetuse saamiseks endise viljakuivati varisemisohtliku hoone osaliseks lammutamiseks ja 3. septembril 2012 taotluse 60 140 euro suuruse toetuse saamiseks Vinni aleviku katlamaja korstna ja mahutipargi lammutamiseks. Mõlemal korral esitas A. Kulp OÜ P juhatuse liikme K. K. kaasabil projekti finantseerimise taotluses KIK-ile ebaõigeid andmeid, näidates objektide lammutamise maksumust tegelikkusest suuremana. Samuti esitati KIK-ile fiktiivsed hinnapakkumised OÜ-lt S ja OÜ-lt P. OÜ-d P ja K. K-d kahtlustati soodustuskelmusele kaasaaitamises, kuid K. K. suhtes lõpetati 10. juulil 2017 menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 205 lg 1 alusel.
2.KIK esitas 31. juulil 2017 kriminaalasjas kannatanuna tsiviilhagi. Selles taotleti OÜ-lt Vinni Varahaldus ja A. Kulbilt ning OÜ-lt P ja K. K-lt solidaarselt KIK-i kasuks 98 713,55 euro väljamõistmist.
3.25. septembril 2017 sõlmisid KIK ning OÜ P ja K. K. kompromissilepingu, mille kohaselt hüvitas OÜ P KIK-i nõude 10 000 euro ulatuses. Sellega loobus KIK ülejäänud nõudest OÜ P ja K. K. vastu.
1-18-18601-18-1860
4.2. oktoobri 2017. a määrusega kõrvaldas Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja menetlusest sinna 10. augustil 2017 tsiviilkostjana kaasatud K. K. ja lõpetas KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse OÜ P suhtes.
5.1. märtsil 2018 saatis prokuratuur süüdistusakti kohtusse. Viru Maakohus kaasas 30. mail 2018 tsiviilkostjatena menetlusse K. K. ja OÜ P.
6.25. septembril 2018 peetud istungil esitas KIK taotluse tsiviilhagi muutmiseks ning tsiviilkostjate menetlusest kõrvaldamiseks. Selle kohaselt loobus kannatanu kompromissilepingu tõttu nõudest OÜ P ja K. K. vastu ning vähendas OÜ Vinni Varahaldus ja A. Kulbi vastu esitatud põhinõude suurust 10 000 euro võrra summani 88 713,55 eurot.
7.Viru Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrusega kõrvaldati tsiviilkostjad menetlusest. Kohus märkis, et kannatanu loobus tsiviilkostjate vastu esitatud nõudest ja järelikult nende subjektiivsete õiguste üle kriminaalmenetluses ei otsustata. Võimalikku vastutuse jaotumist OÜ Vinni Varahaldus, A. Kulbi, OÜ P ja K. K. vahel ei lahendata selles menetluses. Maakohus leidis määruses, et see on käsitatav isiku menetlusest kõrvaldamise määrusena, mida KrMS § 385 p 4 alusel edasi kaevata ei saa.
8.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Kulbi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandberg. Kaitsja taotles KrMS § 385 p 4 tunnistamist põhiseadusvastaseks osas, milles see säte ei luba esitada kaebust tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise peale. Lisaks taotles kaitsja kaebuse menetlemist ja määruse tühistamist. KIK palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2018. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja määruskaebus rahuldati. Ringkonnakohus oli järgmistel seisukohtadel.
9.1.KrMS § 385 p 4 viimane alternatiiv ei hõlma määrust, millega võetakse isikult menetlusosalise staatus, sh KrMS § 39 lg 2 ls 4 alusel tehtavat tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määrust. KrMS § 385 p 4 peab silmas määruseid, millega isik eemaldatakse istungilt. See säte kehtib alates 2011. aastast, samas kui kannatanu, tsiviilkostja ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise määruse tegemine KrMS § 37 lg 4 ls 2, § 39 lg 2 ls 4 ja § 401 lg 2 ls 2 järgi kehtestati alles 2016. aastal. Seega ei saanud seadusandja neid määrusi KrMS § 385 p 4 kehtestamisel silmas pidada. Pealegi võib tsiviilkostjalt menetlusosalise seisundi äravõtmine tingida tema õiguste rikkumise, mida apellatsiooni- või kassatsiooniastmes kõrvaldada ei saa. Seepärast ei vaadanud ringkonnakohus läbi kaitsja põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust, kuna KrMS § 385 p 4 polnud kohtu hinnangul asjasse puutuv.
9.2.Maakohus kõrvaldas tsiviilkostjad menetlusest põhjendamatult. OÜ P ja K. K. vastavad tsiviilkostja tunnustele (KrMS § 39 lg 1 p 1). Isik tuleb kaasata tsiviilkostjana menetlusse mh siis, kui see on vajalik süüdistatava huvide kaitseks (KrMS § 39 lg 2 ls 2). Sõltuvalt tsiviilhagi lahendamise tulemusest võib süüdistatavate ja tsiviilkostjate vahel tekkida vaidlus selle üle, kuidas jaguneb vastutus solidaarvõlgnike vahel. Kuigi seda ei lahendata kriminaalmenetluses, on K. K. ja OÜ P vaja kaasata, et nad ei saaks võimalikus tsiviilkohtumenetluses tugineda sellele, et kriminaalmenetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et kohus tuvastas asjaolud valesti (TsMS § 214 lg 3).
2(5)
1-18-18601-18-1860
9.3.K. K. ja OÜ P tsiviilkostjana kriminaalmenetlusse kaasamise korral on nende seisund võrreldav iseseisva nõudeta kolmanda isiku (TsMS § 213) seisundiga tsiviilkohtumenetluses. Seega kohalduks tsiviilkohtumenetluses TsMS § 214 lg 3.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm, kes taotleb määruse tühistamist ja tsiviilkostjate menetlusest kõrvaldamist. Prokuröri seisukohad on järgmised.
10.1.Kohus tõlgendas vääralt KrMS § 385 p 4. Kui lugeda kõik sätted, mis on kehtestatud pärast KrMS § 385, viimase suhtes erisätteks, muutuks KrMS § 385 sisutühjaks. KrMS § 385 p 4 näeb ette, et isiku menetlusest kõrvaldamise määrus ei ole vaidlustatav. Tsiviilkostja kaasamata jätmine või üldmenetluses istungile ilmumata jäämine ei välista hagi läbivaatamist (KrMS § 272). Seetõttu ei tooks tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määruse vaidlustamise võimatus kaasa pöördumatut olukorda, mida apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses ei saaks heastada. Kaitsja kaebuse sisuliseks lahendamiseks oleks ringkonnakohtul tulnud jätta KrMS § 385 p 4 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
10.2.K. K. ja OÜ P ei taotle enda kaasamist menetlusse ja küsimust vastutuse jaotumisest kuriteoga kahju tekitanud isikute vahel ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluses, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses.
10.3.Ekslik on seisukoht, et K. K. ja OÜ P seisund selles menetluses on võrreldav iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisundiga tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse sätteid kohaldatakse kriminaalmenetluses üksnes siis, kui kriminaalmenetluses ei nähta ette erisusi. Tsiviilkostja menetlusse kaasamisel tuleb juhinduda KrMS §-st 39, mitte TsMS §-st 213. Tsiviilkostja kohta käivad sätted ei ole mõeldud süüdistatava regressinõude tagamiseks, vaid esmajoones kannatanu kaitseks.
11.Määruskaebusele 10. mail 2019 esitatud vastuses leiab A. Kulbi kaitsja, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Alternatiivselt on kaitsja seisukohal, et KrMS § 385 p-s 4 sätestatud kaebepiirang on põhiseadusvastane osas, milles see välistab tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määruse vaidlustamise.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendab esmalt küsimuse, kas kaitsjal oli õigus KrMS § 385 p-s 4 märgitud piirangut arvesse võttes maakohtu määrust määruskaebemenetluses vaidlustada (I), hindab seejärel KrMS § 385 p-s 4 sätestatud kaebepiirangu põhiseaduspärasust (II) ja võtab viimaks kokku määruskaebemenetluse tulemuse (III). I
13.KrMS § 385 p 4 sätestab, et isiku menetlusest kõrvaldamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 385 p 4 ei hõlma tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise määrust, nagu ka muid määruseid, millega võetakse isikult menetlusosalise seisund. Ringkonnakohtu väitel on kõnealune säte kohaldatav esmajoones määrustele, millega eemaldatakse isik istungilt (KrMS § 267 lg 1 p 1 ja lg 5). Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise õiguskäsitlusega nõustuda ning seda järgmistel põhjustel. 3(5)
1-18-18601-18-1860
14.KrMS § 39 lg 2 kohaselt kõrvaldab menetleja oma määrusega tsiviilkostja menetlusest, kui ilmneb, et ta on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam tsiviilkostja mõistele, või kui ilmneb, et kannatanu nõuet kriminaalmenetluses läbi ei vaadata. Sarnaselt on ette nähtud ka kannatanu ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamine (KrMS § 37 lg 4 ls 3 ning § 401 lg 2 ls-d 1 ja 3).
Tsiviilkostja, kannatanu ja kolmanda isiku selline menetlusest kõrvaldamine on kriminaalmenetluses võimalik alates 1. juulist 2016. Seevastu KrMS § 385 p 4 kehtib praeguses sõnastuses alates 1. septembrist 2011. Sellele tuginedes leidis ringkonnakohus, et seadusandja ei saanud KrMS § 385 p 4 kehtestamise ajal silmas pidada tsiviilkostja, kannatanu ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamise vaidlustamise piiramist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kehtiv seadus kõnealust järeldust. KrMS § 385 p 4 tekst on üheselt mõistetav ja sätestab selgesõnaliselt, et isiku menetlusest kõrvaldamise määrust ei saa määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada. Ringkonnakohus on vastupidisele seisukohale asudes seaduse teksti eiranud, jõudes lubamatult seaduse contra legem tõlgendamiseni.
16.Ringkonnakohtu seisukoha põhjendamatust näitab ka seadusandja tahte kujunemine. Kuni
1.septembrini 2011 välistas KrMS § 385 p 4 üksnes taandamismääruse ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamise. Alates 1. septembrist 2011 täiendati sätet nii, et selle loetellu lisati ka isiku menetlusest kõrvaldamine. Seaduseelnõu teise lugemise juurde lisatud seletuskirjast (599 SE, Riigikogu XI koosseis) selgub, et KrMS § 385 p 4 sõnastust täiendati menetlusest kõrvaldamise määrusega seoses sellega, et alates 1. septembrist 2011 jõustusid KrMS § 267 lg-d 41 ja 42, mis sätestasid kaitsja, esindaja ja prokuröri menetlusest kõrvaldamise võimaluse ning mille määruskaebe korras vaidlustatavust seadusandja soovis menetlusökonoomilistel kaalutlustel välistada. Puuduvad kaalukad argumendid, miks tsiviilkostja, kannatanu ja kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamisele ei peaks kaebepiirang samal ajal laienema. Kaebepiirangu kehtestamine oli seega seadusandja teadlik valik ning seda ei saa ringkonnakohtu väljapakutud kujul selektiivselt tõlgendada.
17.Apellatsioonikohtu tõlgenduse vastu kõneleb rangelt võttes veel seegi, et KrMS § 267 lg 1 p 1 ja lg 5 räägivad isiku istungilt eemaldamisest, mitte menetlusest kõrvaldamisest nagu KrMS § 385 p 4. Samas tuleb nentida, et seadusandja ei ole olnud mõistete kasutamisel järjepidev, kasutades seaduses läbisegi nii istungilt eemaldamise kui ka kõrvaldamise mõisteid (vrd KrMS § 267 ja § 11 lg 4). Seetõttu on kolleegium seisukohal, et KrMS § 385 p-s 4 sätestatud kaebepiirang hõlmab nii isiku istungilt eemaldamise ja kõrvaldamise kui ka menetlusest kõrvaldamise määrusi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-24-16).
18.Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et ringkonnakohus menetles ekslikult kaitsja määruskaebust. Olukorras, kus isik on esitanud kaebuse sellise kohtulahendi peale, mida seadus ei võimalda vaidlustada, on kaebuse läbi vaatamata jätmise ainukene alternatiiv edasikaebepiirangu põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p-d 15–16 ja 31. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-23-16, p-d 23–26). Sellise taotluse kaitsja ringkonnakohtule ka esitas ja kordab seda samuti Riigikohtule esitatud vastuses. Järgnevalt tuleb seega otsustada, kas KrMS § 385 p-s 4 sätestatud kaebepiirang on põhiseadusega kooskõlas. II
4(5)
1-18-18601-18-1860
19.Välistades isiku menetlusest kõrvaldamise määruse vaidlustamise määruskaebemenetluses, riivab KrMS § 385 p 4 põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 sätestatud igaühe õigust tema kohta tehtud otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. PS § 24 lg 5 annab samas aga seadusandjale võimaluse seada edasikaebeõigusele nii menetluslikke kui ka materiaalseid piiranguid, teisisõnu ei tulene kõnealusest sättest isiku õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid. Seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt Riigikohtu üldkogu 21. aprilli 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-75-14, p 63 ja 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 38; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. juuli 2008. a määrus asjas nr 3-4-1-10-08, p 10). Kriminaalmenetlusõigus ei taga ega peagi kooskõlas PS § 24 lg-ga 5 tagama edasikaebeõigust absoluutselt kõigi kohtumääruste peale. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-39-09, p 12–14.)
20.KrMS § 39 lg 3 näeb seejuures ette, et isiku võib tsiviilkostjana kaasata vaid kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus, apellatsiooni- ega kassatsioonimenetluses seda enam taotleda ei saa (vrd KrMS § 318 lg 22 ja § 344 lg 22). On tõsi, et Riigikohtu senises praktikas on PS § 24 lg-le 5 tuginedes laiendatud kaebeõigust nendele kriminaalasja terviklahenduseks olevatele kohtulahenditele, mille vaidlustamist menetluskord ette ei näe. Sellise lahenduse poole on aga pöördutud üksnes tingimusel, et vaidlustatava kohtulahendiga riivatakse kaebuse esitaja mõnda põhiõigust ja kaebuse esitajal puudub tõhus võimalus oma õiguste maksmapanemiseks väljaspool kriminaalmenetlust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-18-06, p 7). Praegusel juhul sellise olukorraga aga tegu ei ole. Tsiviilkostja menetlusest kõrvaldamise puhul seisneb eripära selles, et kannatanu, süüdistatava ja tsiviilkostja vahelisi õigussuhteid on osas, milles need jäävad kriminaalmenetluses lahendamata, võimalik edaspidi lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Seega on süüdistataval võimalus oma õiguste eest seista tsiviilkohtumenetluses ja järelikult ei kahjusta määruskaebemenetluse välistamine pöördumatult tema õigusi. III
21.Eelnevat kokku võttes on kolleegium seisukohal, et Viru Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määrus ei olnud KrMS § 385 p-st 4 tulenevalt määruskaebemenetluses vaidlustatav ja selline kaebepiirang ei ole põhiseadusvastane. Seega pidanuks ringkonnakohus jätma A. Kulbi kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Kuna maakohtu määrus polnud vaidlustatav, ei käsitle kolleegium küsimust, kas tsiviilkostjate menetlusest kõrvaldamine oli kõnealusel juhul põhjendatud või mitte.
22.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2018. a määruse ja teeb uue määruse, millega jätab Alar Kulbi kaitsja vandeadvokaat Erki Kergandbergi kaebuse Viru Maakohtu 3. oktoobri 2018. a määruse peale läbi vaatamata. Prokuratuuri määruskaebus tuleb rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.