Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-4824 (19259000265)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
V.S süüdistatuna KarS kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
V.S, isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel eesti keel; töökoht – Xxxx OÜ; väärteokorras karistatud 1-l korral; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati 28.11.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust. Koheselt kuulus ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud karistus 1 aasta vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga. Lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 12 kuuks. Kohtuotsus jõustus 14.12.2018; tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 01.05.2019 kuni 02.05.2019
§
järgi
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: V.S süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 01.05.2019 kuni 02.05.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning V.S jääb kanda 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Kars § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt 28.11.2018 mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista V.S-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 448 (neljasaja neljakümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 10 (kümme) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada V.S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V.S käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 169,20 eurot (ükssada kuuskümmend üheksa eurot 20 senti) riigituludesse vandeadvokaadi Siim Mõistliku poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada V.S kriminaalmenetluse kulud kokku summas 979,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 81,60 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700031811 ning selgitusega: „V.S, 1-19-4824, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
V.S-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 28.11.2018 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega nr 1-18-9345 karistatud KarS § 424 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud, millest 2 kuud vangistust kuulus kohesele ärakandmisele ning sama kohtuotsusega võeti temalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks, juhtis 01.05.2019 kella 09.45 ajal Lääne-Virumaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 138. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx . Seega V.S, hoidudes teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.S-ile KarS § 329 järgi mõistetavaks karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.05.2019-02.05.2019, s.o 2 päeva ning V.S jääb kanda 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt 28.11.2018 mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta vangistust võrra ja mõista V.S-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 448 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada V.S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada V.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada V.S käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav V.S on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. V.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on V.S-i menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 169,20 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada V.S kriminaalmenetluse kulud kokku summas 979,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 81,60 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kokkulepe ka selles osas seaduslik ning kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.