Liiklussüüteod

1-19-4699 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Janek Jakkt süüdistatakse selles, et tema 08.06.2019 kella 11:50 ajal juhtis Rapla linnas, Väljataguse teel ja Võsa tänaval alkoholijoobes olles (joove vähemalt 0,89 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mis tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumber ARDF-0057) sõiduautot Audi A4 Avant reg.nr. xxxxxx ning eiras politseiametnike

1-19-4699 kohustuslikku peatumismärguannet, mis antud ees liikuvale sõidukile taga liikunud politsei alarmsõiduki poolt sinise ja punase vilkuriga. Janek Jakk rikkus LS § 38 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Juhtides mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani Janek Jakk toime kuriteo KarS § 424 lg 1 järgi. Prokurör tegi ettepaneku Janek Jakk süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 08.-10.06.2019, s.o. 3 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus 6 kuud ja 27 päeva jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Janek Jakk ei pane 1 aasta ja 6 kuulise käitumiskontrolliga katseajal toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Janek Jakki kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. Kohustada Janek Jakki KarS § 75 lg 2 p 8 alusel katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud liiklusohutuse programm. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Janek Jakkilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu 60 eurot, sundraha 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada sundraha ja menetluskulude, kokku summas 465 eurot, tasumist ositi 8 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 58,13 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ning lisakaristuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.