Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07.06.2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-11077
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid I.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
I.C , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.12.2017 ja lõpp 12.08.2020
Kohtuasja läbivaatamise aeg
15.05.2019, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta I.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, I.C-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 15.12.2017 otsusega tunnistati I.C süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka
ning kandmisele kuulus 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 22.03.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.12.2017. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab I.C tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.C ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On vanglas joobes juhtimise pärast ning teda on joobes juhtimise eest ühel korral karistatud. Vabaduses hakkab perega elama, töötama ja ta tahab saada eurosertifikaati keevitaja erialal. Selgitab, et tegi lisatööd, tõi kaupa xxxx üle piiri ja see kaup osutus varastatuks. Vabanedes ei lähe ta xxxx elama, tal on xxxx korter ostetud ning xxxx elavad ka tema abikaasa ja ema. Korter on ostetud laenuga ja tal on abikaasat vaja aidata. Väljasaatmise otsustamine on lõpetatud, vangla pidi lisadokumendid saatma selle kohta. Tal on töökoht olemas, on müügikonsultant. Tegemist on ametliku töökohaga, ta müüb santehnilist kaupa, selgitab kliendile, kuidas paigaldada ning mis vaja on. Vabaduses on tal mingi summa kogutud ning ta rääkis ema ja abikaasaga, et müüb oma auto, ülejäänud osas lepib täituriga kokku, et tasuda kõik võlgnevused. Ta läbis vastava programmi ja leidis enda jaoks plussid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on alkoholjoobes olles mootorsõiduki juhtimine, varem on kinnipeetav pannud toime varguse, vara omandamise, dokumendi võltsimise ja selle kasutamise ning narkootiliste ainete käitlemise väikeses koguses. Varasemate kuritegude toimepanemise eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine ja neid on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine, viimase kuriteo pani toime sõltuvusainete mõjul. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ta töötab vangla majandustöödel koristajana ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elama asuda abikaasale kuuluvas korteris ning töökoha on garanteerinud talle FIE xxxx. Kindel töökoht tagab kinnipeetavale ka kindla igakuise sissetuleku. Enne vangistust oli kinnipeetava majanduslik olukord tema enda sõnul halb. Ta tegeles xxxx Eestisse ebaseaduslikult erineva kauba toomisega ning elas ema kulul. Tasumata on tal üle 4700 euro nõudeid. Kinnipeetav on
avaldanud, et varasemalt olid tal probleemid alkoholiga, kuid enam mitte. Samas on käesolev kuritegu toime pandud just alkoholijoobes olles. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav täielikult suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest ning seeläbi kuritegude toimepanemisest. Kuigi kinnipeetav on seadnud endale reaalsed eesmärgid, milleks on tasuda võlgnevused, õppida eriala, aidata abikaasat ning luua pere, on eesmärkide saavutamine ebatõenäoline, kuid ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus peab alkoholi tarvitamise jätkamist ning majanduslike raskuste tekkimist uue kuriteo panemise riskiks. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et I.C vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja I.C varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole ta varem osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elu- ja töökoha näol, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus I.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta määruskaebus Viru Maakohtu 7.juuni 2019. a määruse peale läbi vaatamata. 07.06.2019 kohtumäärus kohtumäärusega.
1-17-11077
jõustus
19.07.2019
Tartu
Ringkonnakohtu
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.