1-19-3942
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuni 2019.a, Rapla kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-3942 (18270000409)
Kohtukoosseis
Kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Erich Schmidti süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Milvi Pruus
Süüdistatav
Erich Schmidt isikukood: 38011250336; elukoht: xxxxxxx talu, xxxxxxxxxx küla, xxxxx vald, xxxxxx maakond; EV kodanik; algharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral.
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
Lk 1 / 3
1-19-3942 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7. juunist 2019.a. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Erich Schmidtile on esitatud süüdistus selles, et tema, 16.10.2018 kella 16 paiku xxxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx talukohas asuvas vagunelamus haaras tüli käigus oma endise abikaasa MS käsivartest ja väänas neid ning seejärel pigistas teda kaelast, millise tegevusega tekitas MS füüsilist valu ja vigastused: õlavartele hematoomid ja lõua alla marrastused. Oma teoga pani Erich Schmidt toime kannatanule valu ja vigastusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Erich Schmidti ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör ettepaneku Erich Schmidt süüdi tunnistada ja karistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 10 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täielikult mitte pöörata täitmisele kui Erich Schmidt 18 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, Lk 2 / 3
1-19-3942 esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Allutada Erich Schmidt katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu summas 60 eurot ja sundraha 810 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel Erich Schmidt töötusest ja vähesest sissetulekust tingituna vähendada poole võrra, s.o 405 euroni. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude - kokku 465 euro - tasumist ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 38.75 eurot. Kannatanu andis kohtueelses menetluses nõusoleku kokkuleppemenetluseks.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.