Liiklussüüteod

1-19-4472 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Indrek Ormust süüdistatakse selles, et tema 02.06.2019 kella 05-5.46 ajal Raplamaal Rapla vallas, Ülejõe-Ridaküla tee 2,8-ndal kilomeetril juhtis alkoholijoobes olles (joove vähemalt 0,93 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mis tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110

1-19-4472 seerianumbrer ARDM-0080) mootorsõidukit Audi A4 reg.nr. xxxxxx ning eiras politsei poolt sinise/punase vilkuriga antud peatumismärguannet. Indrek Ormus juhtis sõidukit, millel oli sõlmimata liikluskindlustuse leping, rikkudes sellega liikluskindlustusseaduse § 4 lg 1 nõuet, samuti LS § 45 lg 1 nõuet, kus teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides ja LS § 38 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Seega, juhtides mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi väljahingatavas õhus oli alkoholi piirmäär ületatud mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, pani Indrek Ormus toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Indrek Ormus süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 10 kuud. Karistuse kandmise hulka lugeda eelvangistus 02.-03.06.2019, s.o. 2 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus, 9 kuud ja 28 päeva, tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Indrek Ormus 1 aasta ja 6 kuulise käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal, elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, samuti Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa. Indrek Ormuse kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Indrek Ormust katseajal läbima kriminaalhooldaja poolt määratud liiklusohutuse programm. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Indrek Ormuselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristus algab kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja töötasu 60 eurot, sundraha 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada sundraha ja menetluskulude, kokku summas 465 eurot, tasumist ositi 6 kuu jooksul, s.o igakuiselt tasuda 77.50 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.