Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

MÄÄRUSKAEBUS

kuulas küll ära, aga arusaamatul põhjusel jättis paljuski tähelepanuta. Kaitsealuse suhtes tekitas selline suhtumine ja tegevus paljuski küsitavuse tema kompetentsuses või suhtumises kaitse tegevusse.

Süüdimõistetu taotluses ja määruskaebuses märgitu ei annaks alust loobuda tema suhtes kohaldatud juristina tegutsemise keelu täitmisele pööramisest ega seda edasi lükata. J. Nurk tunnistati süüdi õigusteenuse osutamise käigus toime pandud dokumendi võltsimises ja selle võltsitud dokumendi kasutamises. Nimelt süüdimõistetu võltsis tõendit ja esitas selle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, eesmärgiga vabaneda kohustusest ilmuda 17.09.2015 kell 13.00 tsiviilasjas nr 2-14-4481 eelistungile Rakvere kohtumajas ja omandada õiguse eelistungi edasilükkamiseks, et vältida võimaliku tagaseljaotsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et kaebaja on alati ja pikkade aastate jooksul oma häid kliente parimal viisil esindanud ja nende õigusi kaitsnud. Sellise rikkumise puhul – mida süüdimõistetu pealegi ise eitab – räägib J. Nurga suhtes kohaldatud juristina töötamise keelu täitmisele pööramata jätmise vastu kaalukas avalik huvi. See seisneb eeskätt vajaduses kaitsta õigusteenuse tarbijaid ebaausa ja ebausaldusväärse teenusepakkuja eest, samuti võimalikke tööandjaid juristina usaldust mittevääriva isiku palkamise eest. Samuti räägib tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumise vastu avaliku usalduse kaitsmise vajadus üldisemalt. J. Nurk on ühe argumendina välja toonud enda tütre halva tervisliku seisundi ja sellest tulenevad sotsiaalsed probleemid. Samas ei ole ta esitanud ühtki tõendit, millest tuleneks, et tal on võimalik töötada vaid juristi ametikohal ning üksnes nii aidata perekonda majanduslikult ja sotsiaalselt toime tulla. Kaebaja ise on väidetavalt olnud ka pidevalt haigestunud, mis olevat tõendatud, kuid ei ole välja toonud, kuidas on seotud tema haigestumine ja vajadus osaleda istungitel ning edasi lükata lisakaristuse kohaldamist. Ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et J. Nurga haigestumine (kui see on pikaajaline) ei välista töö leidmist mõnes muus valdkonnas. Seejuures pole juristitöö ainukene, mis ei eelda suurt füüsilist koormust. Mõistetavalt võib süüdimõistetu sissetulek mitte-erialast tööd tehes langeda, kuid see ei ole asjaolu, mis annaks alust lisakaristuse täitmisele pööramisest loobuda. Ka ei selgu, miks tulenevalt tütre haigusest ja tekitatud moraalsest ning materiaalsest kahjust on võimalik probleeme lahendada üksnes juristina töötades. J. Nurk tugineb nii määruskaebuses kui ja taotluses lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumist taotledes ka sellele, et tal on käsil mitmed pooleliolevad kohtuasjad ja kohustused klientide ees. Seoses sellega märgib kolleegium, et juristina tegutsemise keelu täitmisele pööramisest loobumine või täitmisele pööramise edasilükkamine ei tagaks J. Nurgale automaatselt veel võimalust jätkata klientide kaitsmist või esindamist kohtumenetlustes. Näiteks KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt saab isik, kes ei ole advokaat, olla kriminaalasjas kaitsja vaid menetleja loal. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks tõenäoliselt põhjendatud lubada kaitsjana menetlusse isikut, kellel on kehtiv karistatus tahtliku kuriteo eest, s.o dokumendi võltsimine ja selle dokumendi kasutamine.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.