Liiklussüüteod

1-19-3884 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1767) - tagastada omanikule Konstantin Matjušinile kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Konstantin Matjušinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ning 505 (viissada viis) eurot ja 57 senti muu menetluskulu (sõiduki teisaldamise maksumus 43 eurot ja joobeekspertiiside maksumus 462,57 eurot) katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Konstantin Matjušini ülejäänud osas menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Galina Tšelnokova tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot ja ambulatoorsete kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside maksumus summas 510 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Konstantin Matjušin hüvitama temalt väljamõistetud riigi menetluskulude nõude kogusummas 1315 (üks tuhat kolmsada viisteist) eurot ja 57 senti alates ositi käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700026583 ning selgitus „Konstantin Matjušin, 1-19-3884, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Konstantin Matjušinile on esitatud süüdistus selles, et tema, 03.12.2016.a kella 03.10 paiku, olles joobeseisundis, mis on tingitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest (amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit) juhtis sõidukit Audi A4 Avant reg.märgiga xxx, sõites sellega Narva linnas Pähklimäe tänava 4a maja suunas, kus teda peeti politsei poolt kinni. Samuti tema, 08.12.2016.a kella 20.35 paiku, olles joobeseisundis, mis on tingitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest (amfetamiin, tetrahüdrokannabinooli metaboliit) juhtis sõidukit Audi A4 Avant reg.märgiga xxx, sõites sellega Narva linnas Puškini 38 maja juures, kus teda peeti politsei poolt kinni. Samuti tema, 18.02.2017.a. kella 09.00 paiku, olles joobeseisundis, mis on tingitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisest (MDMA, tetrahüdrokannabinooli metaboliit) juhtis sõidukit Audi 100 reg.märgiga xxx, sõites sellega Narva linnas Elektrijaama tee 3.km, kus teda peeti politsei poolt kinni. Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tahtliku tegevusega Konstantin Matjušin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, st KarS § 424 (alates 01.11.2017.a 424 lg 2) ettenähtud kuriteo.

1-19-3884 Kooskõlas K. Matjušini, tema kaitsja Tatjana Golovanova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Lauri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Konstantin Matjušinile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 ja mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele täielikult, kui katseaja jooksul pikkusega 2 aastat ei pane K. Matjušin toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2-ks (kaks) aastat. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub väljamõistmisele Konstantin Matjušinilt sundraha summas 810 eurot, joobetuvastamisega seotud kulud summas 462,57 eurot, sõiduki teisaldamise kulud summas 43 eurot, menetluskulud kokku 1315,57 eurot. Vabastada osaliselt K. Matjušini menetluskulude tasumisest jättes riigi kanda kaitsja Galina Tšelnokova tasu osutatud õigusabi eest summas 108 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 45 summas 255 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr xx summas 255 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et K. Matjušinil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Sõiduk Audi A4, reg. nr xxx, mis asub Ida PP Narva PJ parklas Tiigi 9, kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule Konstantin Matjušin ́ile (29.05.2017 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1767). 28.05.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulud kogusummas 1315,57 eurot saab tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Ta kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.