Kohtulahend

1 (3)

surmanuhtlus; KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusega ENSV Ülemkohtu 03.07.1985. a otsusega mõistetud karistus 15 aastat vangistust ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis jäi Oleg Pjatnitskile surmanuhtlus. Vabariigi Presidendi 05.03.1993. a otsusega nr 57 asendati Oleg Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vangistusega kinnises vanglas. Viimati karistati Oleg Pjatnitskit Tallinna Linnakohtu 03.09.2002. a otsusega KrK § 107 lg 2 p 6 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistus EV Ülemkohtu 02.09.1992. a otsusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus. Maakohus märkis, et karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 12.05.1983. Kohtuotsus jõustus 24.09.2002. Tartu Vangla edastas 12.03.2019 kohtule materjalid Oleg Pjatnitski ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Oleg Pjatnitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Oleg Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 08.05.2019. Prokurör märkis süüdimõistetut nii positiivselt kui negatiivselt iseloomustavad asjaolud ja leidis, et tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Tema kuriteod on äärmiselt rasked isikuvastased süüteod ning toime pandud eelmise karistuse kandmise ajal. Oleg Pjatnitski tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Oleg Pjatnitski avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta vanglas tegeleb ning millised on tema elutingimused vabaduses. Ta lisas, et ei ole enam see inimene, kes ta oli 17 aastat tagasi. Tema vaated elule on absoluutselt teistsugused. Ta tahab aidata inimesi ja elada teiste jaoks. Kuritegusid pidas ta kohtavaks, kellelgi ei ole õigust elu võtta. Seda, kuidas oleks õige tema karistuse algust arvestada, Oleg Pjatnitski selgitada ei osanud. Ta leidis, et kui kohus 2002. aastal sellise karistusaja määras, siis see on õige.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 77 lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat. Tallinna Linnakohtu 03.09.2002. a otsuse kohaselt on Oleg Pjatnitski karistuse kandmise alguseks märgitud 12.05.1983. Seega on hakanud 30 aasta pikkune karistuse kandmise tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast, mis tähendab, et käesolevaks ajaks on Oleg Pjatnitski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat ja sellega on täidetud formaalsed alused Oleg Pjatnitski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 77 lg 2 ja § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta on omandanud haridust, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud. Tema käitumine peale eelmist istungit tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks on taas olnud korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi saab samuti pidada heaks. Vangistuses on kinnipeetaval jätkuvalt säilinud toetavad suhted õe ja õe abikaasaga, kes on valmis talle pärast vabanemist garanteerima elukoha. Töökoha majahoidjana võimaldab Oleg Pjatnitskile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdimõistetu majanduslik toimetulek oleks ilmselt

2 (3)

hea. Kõik rahalised nõuded on tasutud ja vabanemisfondis ning vabakasutuskontol on rahalisi vahendeid. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, leiab kohus, et Oleg Pjatnitski vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Kandes karistust raskete isikuvastaste kuritegude eest ja olles karistatud 15-aastase vangistusega, jätkas Oleg Pjatnitski vanglas olles uute raskete kuritegude toimepanemist, mille eest kohus karistas teda surmanuhtlusega. Surmanuhtlus asendati eluaegse vangistusega, kuid Oleg Pjatnitski pani vaatamata sellele toime taas raske isikuvastase kuriteo. Viimati karistati teda, kui ta oli vangistuses viibinud ligi 20 aastat, s.o 03.09.2002. Käesolevaks ajaks on Oleg Pjatnitski viibinud vangistuses kokku küll 36 aastat, kuid viimasest eluaegse karistuse mõistmisest on möödunud vaid 16 aastat 8 kuud. Isik, kes eluaegse vanglakaristuse kandmise ajal paneb toime uue kuriteo, ei saa eeldada, et teda vabastatakse enne 30 aasta möödumist viimasest kohtuotsusest. Positiivsed asjaolud, millele kohus eespool viitas, omavad tähtsust alles 30 aasta möödumisel viimasest kohtuotsusest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Oleg Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.