Keskkonnavastased süüteod

pööratakse

kohtuotsus

Rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi. Välja mõista Ove Kalmelt ja N.B solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 5376 (viis tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) eurot. Kahju tuleb hüvitada Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011. Viitenumber kahju tasumisel 2800049463.

nr

KrMS § 180 lg 1 alusel Ove Kalmelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99919700024514. Selgitusse tuleb märkida „1-18-2917, menetluskulud, Ove Kalme“. KrMS § 180 lg 1 alusel N.B välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99919700024501. Selgitusse tuleb märkida „1-18-2917, menetluskulud, N.B“.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

SÜÜDISTUSE SISU

Ove Kalmele on esitatud süüdistus KarS § 361 lg 1 järgi selles, et tema, olles alates 16.12.2009.a kuni käesoleva ajani N.B (registrikood XXX) juhatuse liige ning tegutsedes juriidilise isiku N.B huvides, kasutades N.B väljastatud kalapüügiluba PÕ160075 märgistusega PÕ-75, teostas 05.05.2016. a ajavahemikul kella 00.00 kuni 05.05.2016. a kella 16.55 Jõgeva maakonnas, Kasepää vallas, Omedu külast ca 4 km kaugusel Peipsi järvel mõrraga kalapüüki mõrraga püügi keeluajal. Ove Kalmel oli mainitud ajavahemikul püügil kahe mõrrakerega mõrd (alumine lipp N58 48,220 E:27 04,247 ülemine lipp N:58 48,305 E:27 04,132), millest ühel mõrrakerel oli mõrrapära lahti, teisel, mis asus koordinaatidel N: 58 48,318 E:27 04,754 oli mõrra pära otsast kinni seotud ning mõrrasuu lahti. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lg 2 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 09.05.2003. a määruse nr 144 "Kalapüügieeskiri” (edaspidi Kalapüügieeskiri) § 31 lg 3 alusel kehtestati keskkonnaministri määrusega 28.12.2015. a nr 73 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmija Pihkva järvel 2016. aastal“, mille § 3 lg 3 kohaselt on Peipsi järvel keelatud kalapüük mõrraga 5. maist 10. juunini. Kalapüügieeskirja § 11 p 10 järgi loetakse kalapüük mõrraga katkestatuks, kui kala koguv püünise osa on avatud nii, et kala pääseb püünisest välja, või sissepääs püünisesse on kalale suletud. Mõrral märgistusega PÕ-75 oli ühel mõrrakerel pära otsast kinni seotud ning mõrrasuu lahti. Seega oli Ove Kalme poolt püügile asetatud mõrd tähistusega PÕ-75 mõrraga püügi keeluajal püügil. Eelpoolkirjeldatud tegevusega, mis toimus N.B huvides, rikkus Ove Kalme KPS § 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal. KPS § 73 lg 1 p 6 alusel loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Lisaks sätestab KPS § 73 lg 1 p 4, et kalavarule kahju tekitamiseks loetakse kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki kalapüügiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja kaalualal. Kokku oli ebaseaduslikult püügil oleva mõrra tähistusega PÕ -75 mõrrakotis vähemalt 636 ahvenat ja üks angerjas, neist 300 elujõulist ahvenat ja üks angerjas lasti tagasi Peipsi järve. Elujõuetuid ahvenaid loendasid inspektorid 336.

Seega tekkis Ove Kalme poolt N.B huvides toimepandud kalapüüginõuete rikkumise tagajärjel kalade hukkumise tõttu kalavarudele kahju, mis vastavalt KPS § 73 lg-le 2 tuleb hüvitada. KPS § 73 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 2 lg 1 näeb ette, et kalavarudele tekitatud kahju suurus arvutatakse KPS § 73 lg-s 1 nimetatud juhul vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on võimalik määrata. Eeltoodud määruse lisa 1 kohaselt on ahvena püügi korral kahju hüvitamise määr 3,2 eurot isendi kohta. KPS § 73 lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud viiekordne määr. KPS § 71 lõike 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Ove Kalme, teostades N.B huvides kalapüüki keeluajal, pani toime nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktis c ning artiklis 42 lõikes 1 punktis a nimetatud tõsise rikkumise. Kuna keeluajal ebaseaduslikult püügil olnud mõrras oli 336 elujõuetut ahvenat, siis tekitati kalavarudele kahju 5376 eurot (336*3,2*5), millises osas on kuritegu lõpule viidud. Keskkonnainspektorid tuvastasid mõrras lisaks 300 eluvõimelist ahvenat ning 1 eluvõimelise angerja, kelle loomulikust elukeskkonnast eemaldamisel oleks kalavarudele tekkinud täiendav kahju summas 4950 eurot (arvutatuna Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruses nr 67 näidatud korras). Seega jäi kuritegu osaliselt (4950 euro kahju tekitamise osas) lõpule viimata Keskkonnainspektsiooni inspektorite sekkumise tõttu, kes eemaldasid mõrrast elujõulised kalad ning lasid tagasi Peipsi järve. N.B on esitatud süüdistus KarS § 361 lg 3 järgi selles, et tegutsedes läbi juhatuse liikme Ove Kalme, kes omakorda tegutses N.B huvides, pani toime järgneva kuriteo: Kasutades N.B väljastatud kalapüügiluba PÕ160075 märgistusega PÕ -75 teostas Ove Kalme 05.05.2016. a ajavahemikul kella 00.00 kuni 05.05.2016. a kella 16.55, Jõgeva maakonnas, Kasepää vallas, Omedu külast ca 4 km kaugusel Peipsi järvel mõrraga kalapüüki mõrraga püügi keeluajal. Ove Kalmel oli mainitud ajavahemikul püügil kahe mõrrakerega mõrd (alumine lipp N58 48,220 E:27 04,247 ülemine lipp N:58 48,305 E:27 04,132), millest ühel mõrrakerel oli mõrrapära lahti, teisel, mis asus koordinaatidel N: 58 48,318 E:27 04,754 oli mõrrapära otsast kinni seotud ning mõrrasuu lahti. KPS § 11 lg 2 ja 5 ning Kalapüügieeskirja § 31 lg 3 alusel kehtestati keskkonnaministri määrusega 28.12.2015. a nr 73 „Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2016. aastal“, mille § 3 lg 3 kohaselt on Peipsi järvel keelatud kalapüük mõrraga 5. maist 10. juunini. Kalapüügieeskirja § 11 p 10 järgi loetakse kalapüük mõrraga katkestatuks, kui kala koguv püünise osa on avatud nii, et kala pääseb püünisest välja, või sissepääs püünisesse on kalale suletud. Mõrral märgistusega PÕ-75 oli ühel mõrrakerel pära otsast kinni seotud ning mõrrasuu lahti. Seega oli Ove Kalme poolt püügile asetatud mõrd tähistusega PÕ-75 mõrrapüügi keeluajal püügil. Eelpoolkirjeldatud tegevusega, mis toimus N.B huvides, rikkus Ove Kalme KPS § 10 lg 2, mille kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal.

KPS § 73 lg 1 p 6 alusel loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kalapüüki käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis püügivahendi või kalalaeva kohta sätestatud nõudeid ja piiranguid eirates. Lisaks sätestab KPS § 73 lg 1 p 4, et kalavarule kahju tekitamiseks loetakse kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüügi kalapüügiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal. Kokku oli ebaseaduslikult püügil oleva mõrra tähistusega PÕ -75 mõrrakotis vähemalt 636 ahvenat ja üks angerjas, neist 300 elujõulist ahvenat ja üks angerjas lasti tagasi Peipsi järve. Elujõuetuid ahvenaid loendasid inspektorid 336. Seega tekkis Ove Kalme poolt N.B huvides toimepandud kalapüüginõuete rikkumise tagajärjel kalade hukkumise tõttu kalavarudele kahju, mis vastavalt KPS § 73 lg-le 2 tuleb hüvitada. KPS § 73 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 2 lg 1 näeb ette, et kalavarudele tekitatud kahju suurus arvutatakse KPS § 73 lg-s 1 nimetatud juhul vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on võimalik määrata. Eeltoodud määruse lisa 1 kohaselt on ahvena püügi korral kahju hüvitamise määr 3,2 eurot isendi kohta. KPS § 73 lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud viiekordne määr. KPS § 71 lõike 1 p 1 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Ove Kalme, teostades N.B huvides kalapüüki keeluajal, pani toime nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lõikes 1 punktides c ning artiklis 42 lõikes 1 punktis a nimetatud tõsise rikkumise. Kuna keeluajal ebaseaduslikult püügil olnud mõrras oli 336 elujõuetut ahvenat, siis tekitati kalavarudele kahju 5376 eurot (336*3,2*5), millises osas on kuritegu lõpule viidud. Keskkonnainspektorid tuvastasid mõrras lisaks 300 eluvõimelist ahvenat ning 1 eluvõimelise angerja, kelle loomulikust elukeskkonnast eemaldamisel oleks kalavarudele tekkinud täiendav kahju summas 4950 eurot (arvutatuna Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruses nr 67 näidatud korras). Seega jäi kuritegu osaliselt (4950 euro kahju tekitamise osas) lõpule viimata Keskkonnainspektsiooni inspektorite sekkumise tõttu, kes eemaldasid mõrrast elujõulised kalad ning lasid tagasi Peipsi järve.

KOHTU SEISUKOHT

püügile 03.05.2016. a. Teate mõrra püügile asetamise kohta laevaga GMA-280 on teinud Ove Kalme (tl 48). Mõrra püügile paigaldamist 03.05.2016. a kinnitavad ka rannapüügipäevik (tl 55) ja väljatrükk Ecofleet andmebaasist (tl 62).

rikkumisega. Nimetatud selgitused on kohtu arvates adekvaatsed. Õige on, et menetlejatel puudub seadusest tulenev kohustus sündmuskoha vaatluse toimingu tegemist mingil täiendaval viisil jäädvustada (nt video või foto näol). Sellele vaatamata on võimalike hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tavapäraselt sündmuskohal ilmnenud asjaolusid siiski menetlejad jäädvustanud. Seda on kohtu arvates tehtud piisavalt ka käesoleval ajal. 4.2 Ove Kalme ütluste kohaselt mõrd püügil ei olnud, kuna lisaks suletud mõrrapärale, oli ta mõrrasuu nööriga sulgenud, st pääs püügivahendisse oli keeluajal (s.o 05.05.2016. a) kaladele suletud. Ove Kalme väide, et ta oli püügi katkestanud 04.05.2016. a mõrrasuu nööriga sulgedes ei ole aga kooskõlas teiste kogutud tõenditega (sündmuskoha vaatlusprotokoll, objekti kontrollimise protokoll, tunnistajate ütlused). Lisaks sellele ei ole kohtu arvates Ove Kalme sellesisulised ütlused ka eluliselt usutavad. Ove Kalme ütluste kohaselt sulges ta 04.05.2016. a nööriga mõrrasuu, kuna nägi, et pärast mõrra esimest nõudmist jäi sinna kala. Mõrrapära jäi suletuks. Ove Kalmel oli plaan samal õhtul kala püügivahendist välja võtta. OKAS andmebaasi väljatrükkide kohaselt käis Ove Kalme 04.05.2016. a kokku kahel korral mõrda, tähistusega PÕ-75, nõudmas. Pärast esimest mõrra nõudmist jõudis Ove Kalme sadamasse 17.29, püütud oli 550 kg ahvenat. Teisel korral saabus Ove Kalme sadamasse kell 20.51, püütud oli 150 kg ahvenat ja 10 kg latikat (tl 49,50,51-52). Kohus peab oluliseks, et mõrral, tähistusega PÕ-75 oli mitu mõrrapära. Vaidlust ei ole selles, et ühe mõrrapära oli Ove Kalme jätnud avatuks (st katkestanud püügi), põhjusel, et sinna ei jäänud kala sisse. Samas teise mõrrasuu Ove Kalme enda ütluste kohaselt sulges ja jättis suletuks ka mõrrapära. Seega ei ole mõistetav, miks Ove Kalme pidas vajalikuks mitme mõrrapäraga tegutseda erinevalt, st ühel juhul sulgedes mõrrasuu ja jättes mõrrapära suletuks ning teisel juhul avada mõrrapära. Ove Kalme ütlused tema eelkirjeldatud käitumise põhjenduste kohta ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad, kuna ühel juhul sai Ove Kalme väidetavalt olla veendunud, et mõrda ei ole kala jäänud (seetõttu katkestas mõrra püügi, jättes mõrrapära avatuks), kuid teisel juhul jäi tal märkamata mõrras olev suur kogus kala (väidetavalt keskkonnainspektorite poolt tuvastatud kala oli mõrras juba mõrrasuu sulgemisel, s.o 04.05.2016. a lõuna paiku). Kusjuures mõrras olev kala jäi väidetavalt Ove Kalmel märkamata ka peale seda, kui ta 04.05.2016. a õhtul sama mõrda nõudmas käis. Kala sai Ove Kalme samal õhtul mõrda nõudes 150 kg ahvenat ja 10 kg latikat. See omakorda tähendab, et mõrda pidi jääma oluliselt suurem kogus kala (mõrrast võidi eemaldada ligikaudu 200-400 kg kala), kui Ove Kalme teisel korral mõrda nõudes sai. Eeltoodu ei ole kohtu arvates aga eluliselt usutav. Ove Kalme ei vastanud kohtus ütlusi andes küsimusele, miks ta pidas vajalikuks sulgeda nööriga mõrrasuu juba esimesel mõrra nõudmisel, kui ta tegelikult oli plaaninud samal õhtul taaskord mõrda nõudma minna. Kohtu arvates ei ole selline käitumine mõistlikult võttes usutav. Kui Ove Kalmel oli planeeritud igal juhul enne ajutiste püügikitsenduste kehtima hakkamist mõrda nõudma minna, ei ole kalapüügi katkestamine enne seda loogiline ega vajalik. Eluliselt on usutav, et sellises olukorras jäetakse mõrd püügile ja katkestatakse püük pärast seda, kui kogu mõrd on korralikult ära nõutud (mõrra nõudmiseks tuleb mõrrapära nagunii avada, pärast nõudmist lihtsalt ei sulge seda enam). Olukorras, kus Ove Kalmel puudus püügil olevate mõrdade arvukuse tõttu vajalik ajaline ressurss kõikide mõrdade nõudmiseks ja püükide katkestamiseks, oleks olnud eluliselt usutav, et Ove Kalme oleks nõudnud mõrra korralikult ja katkestanud püügi koheselt (s.o 04.05.2016. a esimesel mõrra nõudmisel), mitte ei jäta mõrra nõudmist edasiseks tegemiseks. Lisaks on Ove Kalme väidetavat tegutsemist mõrrapüügi katkemisel (et kala jääb mõrda) pidanud arusaamatuks ka asjatundja Väino Vaino, kelle ütluste kohaselt ei ole mingit põhjust, miks üks kalur peaks püügi katkestama selliselt, et mõrda jääb kala. Ühtlasi on põhjendatud

prokuröri viited, et sellisel juhul on tegemist kalade püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendiga, mis teo toimepanemise ajal kehtinud Kalapüügieeskirja § 141 kohaselt tulnuks nõuetekohaselt märgistada. Mõrral puudusid aga igasugused märgistused, mis viitaksid sellele, et mõrras hoitakse püügijärgselt kala. Asjatundja xxxxxxxxxxx on ütlusi andes kirjeldanud mõrra püügi katkestamist mõrrasuu sulgemisega, kuid asjatundja selgitused erinevad oluliselt Ove Kalme selgitustest. Nimelt järeldub asjatundja ütlustest, et tegemist on küllaltki keeruka ja aeganõudva protseduuriga, mille jaoks tuleb üldjuhul kasutada kahte laeva. Asjatundja ütlusi arvestades ei ole kohtu arvates Ove Kalme ütlused nööri olemasolu ja paigaldamise kohta eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutavad Ove Kalme ütlused, et mõrra nõudmisel tühjendab ta tavapäraselt üksnes mõrrapära. Kutselise kaluri vaieldamatuks eesmärgiks mõrrapüügil on võimalikult suures koguses veekogust kalade püüdmine. Ainuüksi seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kutseline kalur jätaks teatud osa mõrrast kontrollimata, teadmisega, et kalapüügi keeluaeg on saabumas ja kala võis olla mõrda jäänud. Ka asjatundja xxxxxxxxxxx ütlused kinnitavad, et korraliku mõrra tukkamise korral kontrollitakse mõrd ära esimese pujuseni, mitte üksnes mõrrapära. Kohtu hinnangul ei ole mingil juhul eluliselt usutav, et pikaajalise staažiga kalur Ove Kalme jätaks mõrra korralikult nõudmata ja mõrras oleva kala välja võtmata ning seda kõike vahetult enne püügikeelu algust. Samuti ei pea kohus Ove Kalme väiteid püügi katkestamise kohta usutavaks ka kala koguseid arvestades. Ove Kalme asetas mõrra püügile 03.05.2016. a. 04.05.2016. a esimesel nõudmisel sai Ove Kalme mõrrast 550 kg ahvenat, teisel korral 150 kg ahvenat ja 10 kg latikat (tl 51-52). Tunnistajate ütluste kohaselt võis mõrras olla ligikaudu 2000 kala. Seda arvamust võib pidada usutavaks, arvestades sündmuskoha vaatluse käigus tehtud videosalvestistelt nähtuvat (tl 8082, 83-85). Võttes arvesse asjatundja xxxxxxxxxxx ütlusi, et ahvena keskmine kaal võib jääda vahemikku 100-200 g, võis seega 05.05.2016. a olla mõrras 200-400 kg kala. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui pärast ühte ööpäeva on võimalik saada mõrrast 550 kg ahvenat, liigub vähem kui poole päevaga mõrrapärasse 350-550 kg kala. Nimetatud kalakogused viitavad kohtu hinnangul ilmselgelt sellele, et Ove Kalme mõrrapüüki ei katkestanud ja mõrd oli 04.05.2016. a kuni 05.05.2016. a katkestamatult püügil. Arvestades püütud koguseid, on eluliselt usutav, et sellises koguses kala on mõrras pärast ööpäeva. Siinkohal on oluline, et asjatundja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt liigub ahven üldiselt öösiti. Seega on eluliselt usutav, et pärast ööpäeva püügil olemist leiavad keskkonnainspektorid püügivahendist sellises koguses kala, nagu 05.05.2016. a leiti. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks, et ajal, kui keskkonnainspektorid mõrda tühjendasid helistas Ove Kalme tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx Tunnistajate ütluste kohaselt teatas Ove Kalme, et inspektorid peaksid mõrrapära avama ja kalad vabastama. Tunnistajate ütlused ei kinnita Ove Kalme väidet selle kohta, et Ove Kalme ütles telefoni teel keskkonnainspektorile, et mõrrasuu on kinni. See ei ole ka eeltoodud argumentatsiooni arvestades kohtu hinnangul eluliselt usutav. 4.3 Eeltoodust tulenevalt on veenvalt tuvastatud, et mõrd, märgistusega PÕ-75 oli püügil ajavahemikul 05.05.2016. a kell 00.00 kuni püügi katkestamiseni keskkonnainspektorite poolt (s.o 05.05.2016. a kell 16.55 – tl 38-43). Sellega rikkus Ove Kalme teo toimepanemise ajal kehtinud KPS § 10 lg 2, Kalapüügieeskirja § 11 p 10 ja keskkonnaministri määruse nr 73 § 3 lg 3.

teole õiguslik hinnang. Kahjude kindlakstegemise isendite arvu järgi sätestab ka eelviidatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015. a määruse nr 67 § 2 lg 1. Alles siis, kui isendite arvu ei ole võimalik või mõistlik kindlaks teha, võib kahju arvestamisel aluseks võtta isendite koguse. Kui kahju tuleb hinnata olukorras, kus kala on mõrras, tuleb paratamatult kala mõrrast eemaldada. Siinkohal on olulised ka asjatundja xxxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt puudub metoodika kala koguse kindlakstegemiseks olukorras, kus kala on mõrras. Seega tuli keskkonnainspektoritel 05.05.2016. a mõrrast kala eemaldada ja loendada. 5.3 Kohus leiab, et keskkonnakahju on omistatav Ove Kalmele. Siinkohal on oluline, et tagajärg oleks igal juhul jäänud saabumata, kui Ove Kalme oleks kalapüügile esitatud nõudeid korrektselt täitnud ja katkestanud ettenähtud ajal mõrrapüügi (kalade sattumine mõrda). Kuna Ove Kalme rikkus kalapüügile esitatud nõudeid, jättes katkestamata mõrrapüügi ajutiste püügikitsenduste kehtimise ajal, tekitas ta oma tegevuse läbi ohu kalavarudele. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja leiab samuti, et kui keskkonnainspektorite tegevuse tulemusena hukkus kalu, on see omistatav ohuolukorra loonud Ove Kalmele.

Ove Kalmel on 1 kehtiv karistus liiklussüüteo toimepanemise eest (tl 77-79). N.B kehtivad karistused puuduvad (tl 86). Ove Kalmet ja N.B on varasemalt kalapüügile esitatud nõuete rikkumise eest varem karistatud, kuid nimetatud karistused ei ole kehtivad (tl 86, 77-79, 64-69, 70-74). Kohtu hinnangul on aga põhjendatud arvesse võtta Ove Kalme ükskõikset suhtumist toimepandud kuriteosse ja saabunud tagajärge. Ove Kalme täielikult ebausaldusväärseid kaitseversioone ja ütlusi arvestades on ilmne, et Ove Kalme ei ole senini mõistnud oma tegu. Kindlasti ei ole Ove Kalme teadvustanud ka kuriteo toimepanemisel tekkinud tagajärge. Seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et kalade hukkumise põhjuseks peab Ove Kalme just Keskkonnainspektsiooni, mitte enda tegevust. Enda rolli süüteo toimepanemisel Ove Kalme ei näe. Kohus peab oluliseks, et Ove Kalme ja N.B tegelevad kutselise kalapüügiga ning seda juba pikemat aega. Kuna tegemist on isikutega, kes igapäevaselt antud valdkonnas tegelevad, peaksid keskkonnanõuete korrektsed täitmised, aga ka keskkonnakaitselised võtted olema elementaarsed. Ainuüksi seeläbi on Ove Kalmel ja N.B kutselise kalapüügiga üldse tegeleda. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohus kohaseks karistusliigiks rahalist karistust. Kohus leiab, et kohane on mõista süüdistatav Ove Kalmele karistuseks vangistus, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad süüdistatava isikust tulenevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pööramata. KarS § 73 lg 3 alusel määrab kohus katseajaks 1 aasta 6 kuud. N.B on eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud mõista rahaline karistus alammäära lähedasena, s.o 6000 eurot.

01.01.2019.a) määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 540 eurot. Seega on sundraha suuruseks 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb sundraha välja mõista Ove Kalmelt ja N.B.

Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.