Liiklussüüteod

täitmisesse ja isiku käitumisse vangistuse jooksul, siis tuleb märkida, et isik on täitmiskava täitnud, sest ta määratud majandustöödele, ta asus tööle ja on märgitud, et kinnipeetav on motiveeritud vanglas töötama. Mis puutub ülalpidamisse karistuse kandmise jooksul, siis kinnipeetaval on küll 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on pärit ühest ja samast päevast. Teise karistusega seoses märgib kaitsja, et tegemist on katseajal mõistetud karistusega, mitte reaalse karistusega. Mis puutub riskidesse ja ohtudesse, siis pilt ei ole nii drastiline nagu selles osas, milline on tõenäosus uute kuritegude toimepanemise osas. Iseloomustuse koostaja hinnang on üpriski ebaobjektiivne, aga veelgi kummastavamalt ebaobjektiivne on see, et iseloomustuse koostaja on pidanud võimalikuks välja öelda, et uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on 81% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus on 2 aasta jooksul 75%. Nende vastuolude õhkkonnas palub kaitsja kohtul tõsiselt kaaluda selle noore mehe vabastamise võimalust ennetähtaegselt vangistusest, sest elektroonilise valve all on isik kogu selle katseaja jooksul kriminaalhooldajale iga minut kättesaadav, tema iga liigutus ja üle astumine kokkulepitud piiridest ja määratletud piiridest, on alati jälgitav ja selletõttu leiab kaitsja, et selle elektroonilise valve efektiivsus on olulisel määral suurem kui on olukord, kui isik kannab ära kogu karistuse ja vabaneb karistusest või karistuse kandmisest ja tema üle ei teostata pärast seda mitte mingisugust kontrolli. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest järeldub, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, varem on ta toime pannud kehalise väärkohtlemise, varguseid ja vägivallaga avaliku korra rikkumise. Kuritegude toimepanemist on soodustanud grupi mõju, soov saada teravaid elamusi ja sellega kaasnev mõtlematu käitumine. Kinnipeetaval on vangistuses 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab alates 09.01.2019 vangla majandustöödel koristajana. Vabanemisjärgselt on tal kindel elukoht isa elukaaslasele kuuluvas eramajas ning isa sõnul saab poeg tööle asuda temale kuuluvas autoremonditöökojas. Kinnipeetav ei ole kunagi ametnikult töötanud, tal puuduvad tööoskused, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele ning eriala. Samuti on ta tunnistanud, et on valiv ka palga suhtes. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval üle 4400 euro, mille likvideerimine ei ole kindel. Isa on küll valmis poega materiaalselt toetama, kuid ta on ka varem toime pannud kuritegusid just materiaalse kasu saamise eesmärgil ning kulutanud raha hetkelise heaolu tagamiseks. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos pani toime

kuritegusid ning kellega aeg-ajalt suhtleb siiani. Ta tunnistab, et kuritegude toimepanemisega soovis sõprade heakskiitu ja oli nende poolt mõjutatav. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi igal nädalavahetusel ning ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Tunnistab, et on kasutanud ka vägivalda alkoholjoobes olles, kuid üldiselt ei näe probleemi enda alkoholi ega narkootikumide tarvitamises, kuid sellegipoolest soovib edaspidi piirata alkoholi tarvitamist ning loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid osaliselt vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Günther Antoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Arri Tooming, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2019 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Jätta määruskaebus läbi vaatamata. 09.05.2019 kohtumäärus 1-18-6854 jõustus 27. juunil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.