Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-19-3613 Q.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 67 lg 7, § 65 lg 2 alusel suur endada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega mõistetud ka ristuse – 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõista Q.M-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 11 (üks teist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust – ning mõista Q.M-ile karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 16 (kuusteist ) päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 12.03.2019. Jätta Q.M vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Q.M vangistuse tähtaeg.

Asitõendid: - DVD -R plaat – jätta hoi ule kriminaalasja materjalide juurde; - nuga, mis asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiurummis (31.01.2019 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2370) – konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Q.M ́lt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 150 (ükssada viiskümmend ) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1,3 vabastada Q.M osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja tasu summas 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja 72 senti riigi kanda. Määrata, et Q.M ́l on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 960 (üheksasada kuusküm mend) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700023159 ning selgitus „Q.M , 1-19-3613, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-19-3613

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Q.M ́t süüdistatakse selles, et ta 01.12.2018.a kella 18.28 paiku, olles alkoholijoobes, helistas oma mobiiltelefoninumbrilt XXX oma abikaasa E B mobiiltelefoninumbrile XXX ning telefonivestluse ajal ähvardas oma abikaasat E B tervisekahjustuse tekitamisega öeldes E B, et tekitab talle noaga kehavigastusi, vigastades noaga tema erinevaid organeid. Kannatanul E B oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Q.M on varasemalt kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda nii oma abikaasa E B kui ka oma laste suhtes. Peale telefoni teel öeldud ähvardusi tuli Q.M E B juurde aadressile XXX ning väljakutse peale kohale tulnud politseiametnik leidis Q.M taskust sinist värvi plastikust korpusega vaibanoa. Sel moel pani Q.M toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Q.M ́t süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2016 ja 27.10.2017 kohtuotsustele kriminaalkorras karistatud, 08.02.2019.a kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma abikaasat E B rusikaga näkku. Peale seda, kui E B oli kukkunud voodi peale, jätkas Q.M E B löömist rusikatega näo ning rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – verevalumid näo piirkonnas. Sel moel pani Q.M toime teisele inimesele füüsilist valu ja k ehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt Q.M , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 30.04.2019 sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Q.M ́le karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Q.M ́le karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Q.M ́le liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9751 mõistetud karistuse – 1 aasta, 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust – ning mõista karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada Q.M kinnipidamisest 12.03.2019 . Mõista Q.M ́lt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 eurot sundraha ja kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 336,72 eurot riigi kanda. Q.M kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 960 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Nuga, mis on antud hoiule ja asub PPA Ida prefektuuri asitõendite hoidlas vastavalt 31.01.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr 2370 – konfiskeeritakse ja hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel.

1-19-3613 Kohtuistungil Q.M avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud viisil, asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kurit eo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil ja kokkuleppes kokkulepitud asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades, et menetluskulude hüvitamine käib Q.M ilmselt üle jõu, seega KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista Q.M-ilt riigituludesse välja 960 eurot menetluskuluna. Ülejäänud osa menetluskuludest , s.o 336, 72 eurot jääb vastavalt sõlmitud kokkuleppele riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.