Kriminaalasi nr 1-19-3647
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.mai 2019.a., Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-3647 (19274000077)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Liina Antsmaa
Kriminaalasi Prokurör
süüdistusasi kuriteos karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Rainer Amur
Süüdistatav REINIS KALJUVEE, ik. 39202235218, ***
Kaitsja
Kohtueelses menetluses kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtuistungist.
Kriminaalasi nr 1-19-3647 vangistus 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Viru Maakohtu 04.01.2019 a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 5 (kuud) ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
Kriminaalasi nr 1-19-3647 kokku menetluskulu 435 eurot (nelisada kolmkümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulu tuleb Reinis Kaljuvee’l tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus on 36,25 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.juuniks 2019.a. Reinis Kaljuvee ’l tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 pangas Luminor Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99919700023065“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Reinis Kaljuvee, kr asi 1-193647 Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Reinis Kaljuveed süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, juhtis tahtlikult uuesti 05.05.2019 kella 04:55 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas *** juures mootorsõidukit s.o traktorit Volvo L 20F registreerimismärgiga *** olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 0,88 mg/l). LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.
Kriminaalasi nr 1-19-3647 Reinis Kaljuvee pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Reinis Kaljuvee’le nõutud karistus: KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 /üheksa/ kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 05.05.2019 – 06.05.2019 s.o 2 /kaks/ päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 /kaheksa/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva. KarS § 74 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 5 /kuud/ 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 /üks/ aasta 2 /kaks/ kuud 26 /kakskümmend kuus/ päeva. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 446 /nelisada nelikümmend kuus/ tundi, mille tegemisajaks määrata 24 /kakskümmend neli/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Süüdistatav Reinis Kaljuvee andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on nõus. Lisakohustuste määramisega on nõus. Palub määrata väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi aasta peale. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus lahendab asja kiirmenetluse sätteid kohaldades (KrMS –d 2561—2565 ). Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab Reinis Kaljuvee süüdi kuriteos
Kriminaalasi nr 1-19-3647 KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Süüdistatav on andnud nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, samuti lisakohustuste määramiseks KarS § 75 lg 2 järgi. Kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja jääb sanktsioonide piiresse. Tõkend- ei kohaldatud Tsiviilhagi- ei esitatud. Asitõendid – puuduvad Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2019.a. 540.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540eurot = 810 eurot. KrMS § 2565 lg2 kohaselt kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 405 euroni. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt Reinis Kaljuvee. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks 30,00 eurot. Kohus määrab vastavalt karistuskokkuleppes taotletule KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumisele 12 kuu jooksul, menetluskulud kogusummas on 435,00 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul 36,25 eurot kuus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.