Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaupo Veiermann on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.09.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6291 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat 6 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Kaupo Veiermannile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Kaupo Veiermannile mõistetud vangistuse algust arvestati alates Kaupo Veiermanni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.03.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.03.2020. Tartu Vangla edastas 19.03.2019 kohtule materjalid Kaupo Veiermanni ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Kaupo Veiermanni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates, oli prokurör arvamusel, et Kaupo Veiermanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Kaupo Veiermann avaldas, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema elutingimused vabaduses. Ta loodab saada koha xxxxxxxxxxxxx, kuna seal on spetsialistid, kes aitaksid tal eluga paremini toime tulla. Vabaduses tal toetavat sotsiaalvõrgustikku ei ole. Kaupo

2 (4)

Veiermann avaldas veel, et ta sooviks elektroonilise järelevalve kohaldamist, kuid pärast kaitsjaga arutamist loobus sellest taotlusest. Vaatamata sellele, et kuritegu on pandud toime alkoholijoobes, usub ta, et tuleb ilma alkoholita vabaduses toime. Negatiivset mõju avaldavate tuttavatega on suhtlemise lõpetanud. Kaitsja leidis, et Kaupo Veiermanni olukord on keeruline, kuid esmased tingimused tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on olemas. Kuna lähedaste toetust tal ei ole, siis on oluline kohaliku omavalitsuse tugi. Abi võib kinnipeetav saada ka xxxxxxxxxxxxxx, kuhu tal on võimalus minna ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kaitsja pidas positiivseks Kaupo Veiermanni osalemist sotsiaalprogrammides ja majandustöödel. Kaupo Veiermann on saanud karistuse kandmise ajal psühhiaatrilist ravi ja seda tuleks vabaduses jätkata. Vabanemisfondis on rahalised vahendid vähesed, kuid rahalisi nõuded tema vastu ei ole. Kaitsja viitas Riigikohtu märtsi kuu lahendile ja leidis, et isik väärib vabastamise võimalust ja kohus peab motiveerima, miks võimalust ei anta. Kaitsja arvates on Kaupo Veiermann võimaluste piires püüdnud muutuda ja teinud karistusest positiivsed järeldused. Kaitsja palus rahuldada Kaupo Veiermanni taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kuna Kaupo Veiermannil puuduvad rahalised vahendid menetluskulu tasumiseks, siis palus kaitsja tuginedes KrMS § 180 lg 3 jätta see riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kaupo Veiermann temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaupo Veiermanni on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on Kaupo Veiermann ka vanglakaristust kandnud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu kehalise väärkohtlemise eest ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi talle kohandatud viisil ning osalenud majandusabitöödel. Ta on saanud vanglas psühhiaatrilist ravi ja mõistab, et seda tuleb jätkata ka vabaduses. Alkoholi mõju enda käitumisele süüdimõistetu tunnistab. Ta usub, et suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Osa individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi on siiski veel läbimata. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. Vabanemise korral on Kaupo Veiermannil kindel elukoht. Sissetuleku tagab töövõimetoetus. Tal on varasem töökogemus, kuid töösuhted on olnud lühiajalised. Rahalisi nõudeid Kaupo Veiermanni vastu ei ole. Süüdimõistetul puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik. Tema sõprusringkonda kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Hinnates kõike eeltoodut kogumis on kohus seisukohal, et Kaupo Veiermanni vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik vaatamata tema varasemale negatiivsele elukäigule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi vangistusest tingimisi ennetähtaegse

3 (4)

vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 lahend 1-09-14104 p 21). Karistuse kandmise ajal on Kaupo Veiermann läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Eesmärkide saavutamist on mingil määral mõjutanud tema vaimsed võimed. Tema käitumisele karistuse kandmise ajal suuri etteheiteid teha ei saa. Süüdimõistetu vabastamisega kaasnevad tagajärjed on süüdimõistetu seisukohast vaadatuna pigem positiivsed. Seaduskuulekate valikute tegemiseks vajab ta tuge, mida talle saab pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Kokkuvõttes leiab kohus, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Kaupo Veiermanni puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Kaupo Veiermannile määrata katseaeg kuni 22.03.2020. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas ühe kuu jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule määrab kohus KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse jätkata psühhiaatrilist ravi. Menetluskulud Kaupo Veiermanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 17.04.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas 17.04.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 174 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja on taotlenud kohtuistungil osalemise eest tasu kahe pooltunni eest. Kuna kohtuistung algas kell 11.05 ja lõppes kell 11.30, kestis see ühe pooltunni. Seega tuleb kaitsetasu vähendada. Riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks on 144 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Kaitsja selgitas kohtuistungil, et Kaupo Veiermannil puuduvad rahalised vahendid menetluskulu tasumiseks. Menetluskulu väljamõistmine süüdimõistetult, paneks teda äärmiselt raskesse olukorda. Tuginedes KrMS § 180 lg 3 palus kaitsja jätta menetluskulu riigi kanda. Kohus nõustub kaitsjaga, et Kaupo Veiermanni majanduslik olukord ei võimalda tal menetluskulu tasuda, mistõttu tuleb see jätta täies ulatuses riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.