Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

B2 tasemel ning töötas alates 22.02.2016 xxx tootmistööl kuni avavanglasse paigutamiseni. Kinnipeetav paigutati 18.12.2018 edasise vangistuse kandmiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Seal olles töötas ta majandustöödel abitöölisena ning alates 22.01.2019 töötab ta järelevalveta väljaspool avavanglat ettevõttes xxx AS. Seoses töötamisega probleeme ei ole esinenud. 18.02.2019 käis kinnipeetav Töötukassas ja võeti arvele aktiivse tööotsijana. Alates 23.02.2019 osaleb Töötukassa poolt suunatud C-kategooria mootorisõidukijuhi koolitusel. Ühel korral on käinud ka järelevalveta väljaspool avavanglat lühiajalisel väljasõidul kodus ema juures. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heade elamistingimustega kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda tööle ettevõttesse xxx. Ametnik võttis ühendust ettevõtte kontaktisikuks märgitud isikuga, kes kinnitas, et on nõus kinnipeetava enda juurde tööle võtma ning ootavad teda väga. Samuti on kinnipeetava ema valmis ja suudab poega majanduslikult toetada ning ka õde saab vajadusel toetada. Andrei Železkin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Andrei Železkini vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab nii prokuröri kui ka vangla seisukohta. On näha, et kinnipeetav soovib sotsialiseeruda. Ta on käinud vanglas kursustel ja pikaajaliselt töötanud. Isik kahetseb tehtut ja teeb kõik, et elada seaduskuulekat elu vabaduses. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav on see isik, keda on võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Andrei Železkini võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Železkini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 aastat vangistust ning tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega. Tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu

hinnangul võimaldab Andrei Železkini tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andrei Železkinile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10 %, mis on madal näitaja. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning seadnud endale iseloomutusest nähtuvalt realistlikud eesmärgid, mis viitavad sellele, et isikul on tahe enda elukäiku muuta. Pärast vabanemist on Andrei Železkinil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andrei Železkin, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.