Kriminaalasi nr 1-18-5811
Kohus
Tartu Maakohtu
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2019. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-18-5811
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse nooremametnik Kristel Laas
Taotlus
Erakorraline ettekanne Valdu Kuuse kohta
Süüdimõistetu
Isikukood 35401262241; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond.
KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Valdu Kuusele Tartu Maakohtu 06.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5811 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Valdu Kuuse vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Valdu Kuusele teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.
Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.
30.11.2018. a Valdu Kuusk ei ilmunud kohtumisele (ametnikku ei teavitanud) ning kuni 05.12.2018. a Valdu Kuuse telefon oli välja lülitatud. Ametnik saatis uue kutse registreerimiseks 13.12.2018. a. 13.12.2018. a kohtumisel Valdu Kuusk andis seletuse 06.11.2018. a alkoholi tarvitamise osas, mille kohaselt tuli sooritama üldkasuliku töö tunde ning kuna õues oli külm, siis ta otsustas alkoholi juua. Valdu Kuusk allkirjastas 16.11.2018. a tehtud hoiatuse. Lisaks selgitas Valdu Kuusk, et ta ei ole ilmunud kohtumisele 16.11.2018. a ja 30.11.2018. a. Valdu Kuuse seletuse kohaselt ei saanud ta 16.11.2018. a transporti ja 30.11.2018. a oli haige ning kodus olevat käinud kiirabi (tõendit Valdu Kuusk ei esitanud). Valdu Kuusele tehti kirjalik hoiatus. Samuti koostati uus üldkasuliku töö ajakava xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 30 tunniks, ajavahemikule 17.12.2018. a kuni 28.12.2018. a. Uueks kohtumiseks lepiti kokku 04.01.2019.a. 04.01.2019. a Valdu Kuusk ei ilmunud registreerimisele. Ametnik helistas ja Valdu Kuusk selgitas, et eelmisel õhtul viidi teda haiglasse. Ametnik palus Valdu Kuusel ühendust võtta kui ta on haiglast välja saanud. 22.01.2019. a kohtumisel esitas Valdu Kuusk haiguslehe kuupäevadega 02.01.2019. a kuni 13.01.2019. a. Valdu Kuuse sõnul on tal tervis kehv, tunde sooritab pool surma suus olles. Uuris kas tema poeg ei saaks tema eest mõned tunnid teha. Ametnik selgitas, et isik ei pea neid tunde tegema kui ei suuda ja ei ole soovi, ise on selle kohustuse endale võtnud. Võib kirjutada avalduse, et ei soovi asenduskaristust. Lisaks rõhutas, et see on isiku enda karistus mitte poja ja mitte mingil juhul ei või keegi teine tema eest tunde teha. Koostati uus üldine ajakava, mille kohaselt jaanuaris (perioodil 24.01.2019. a kuni 30.01.2019. a) tuli sooritada 12 tundi üldkasuliku tööd xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Ametnik pakkus välja variandi, et kui Valdu Kuusk on väsinud ja ei jõua väga midagi teha, siis lühendada tööpäevi. Seetõttu määratud igaks päevaks 4 tundi tööd. Uueks kohumiseks lepiti kokku 05.02.2019. a kell
Valdu Kuusk vastata. Lisaks ei osanud Valdu Kuusk vastata küsimusele, mis diagnoos talle pandud on ja miks ta peab siis ravile/uuringutele pöörduma. Ametniku hinnangul rääkis Valdu Kuusk segast juttu. Uueks ajaks lepiti kokku 25.03.2019. a. 05.03.2019. a teostasid ametnikud kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli Valdu Kuuse elukohas, mille järel tuvastati Valdu Kuusel joove 0,573 mg/l. 25.03.2019. a kohtumisel võttis ametnik Valdu Kuuselt kaks kirjalikku seletust 05.03.2019. a tuvastatud alkoholijoove osas ja üldkasuliku töö mitte sooritamise osas alates jaanuarist 2019.a. Valdu Kuuse sõnul tarvitas ta 05.03.2019. a alkoholi, et parandada jala valu ja üldkasuliku tööd ei ole sooritanud tervislikest põhjustest tulenevalt. Ametnik selgitas Valdu Kuusele, et tal on kokku neli rikkumist, mis tähendab, et Valdu Kuusk ei täida talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Lisaks selgitas ametnik, et koostab erakorralise ettekande. Valdu Kuusk ei oska kindlat selgitust öelda, miks ametnikule tõendavaid pabereid ei too (kas lihtsalt unustab ja ei küsi arstidelt või hoopiski arstid neid ei anna). Ametnik andis Valdu Kuusele mõista, et tal on veel võimalus sooritada üldkasuliku töö tunde (see on ta kohustus) ning koostati aprillikuu ajakava arvestades Valdu Kuuse sooviga, et tööd tuleb teostada ajavahemikul 15.04.2019. a kuni 25.04.2019. a igal päeval 4 tundi. Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata Valdu Kuusele mõistetud karistus täitmisele. Kohus arutas erakorralist ettekannet 15.04.2019. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, selgitades, et jätkuvalt on tegemata 177 tundi üldkasuliku tööd. Valdu Kuusk selgitas, et jaanuaris 2019. a viibis ta haiglas ja on kriminaalhooldusametnikule esitanud haiguslehe (perioodiga 02.01.2019. a kuni 13.01.2019. a). Valdu Kuuse sõnul alkohol on tema jaoks kui valuvaigisti, muid valuvaigisteid organism ei kannata välja. Lisaks selgitas Valdu Kuusk, et registreerimisekohustuse rikkumisel on mitmeid põhjuseid. Valdu Kuuse sõnul on kodust välja tulek keeruline, kuna puudub tee.
Kohus leiab, et kriminaalhooldaja esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tuvastatud, et Valdu Kuusk on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (s.o 04.01.2019. a, 22.02.2019. a ja 05.03.2019.a). Registreerimiskohustuse täitmisel saab lugeda mõjuvaks mitteilmumist 04.01.2019. a, kuna Valdu Kuusk on hilisemalt esitanud kriminaalhooldusametnikule haiguslehe ajavahemiku 02.01.2019. a kuni 13.01.2019. a kohta. Teiste rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused puudusid. Kuigi Valdu Kuusk on põhjendanud 22.02.2019. a mitteilmumist sellega, et ta viibis erakorralise meditsiini osakonnas Tartus, ei ole ta selle kohta tõendit esitanud. Samuti ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks 05.03.2019. a mitteilmumiseks seda, et Valdu
Kuusk ei saa kodust välja. Siinkohal peab kohus oluliseks, et veenvalt on tuvastatud ka asjaolu, et 05.03.2019. a kui kriminaalhooldusametnik teostas õhtul kodukülastust tuvastati Valdu Kuuse väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,573 mg/l kohta. Valdu Kuuse selgitust, et alkoholi tarvitas ta jalavalu leevendamiseks, ei saa pidada mõjuvaks. Ka üldkasuliku töö tundide mittetegemist on Valdu Kuusk põhjendanud peamiselt tervisega. Kohus leiab, et ka üldkasuliku töö tegemata jätmist ei saa pidada mõjuvatel põhjustel. Seda seetõttu, et Valdu Kuusk ei ole esitanud muid tervislikku seisundit tõendavaid dokumente peale 1 haiguslehe, mis oli ajavahemiku 02.01.2019. a kuni 13.01.2019. a kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik korduvalt Valdu Kuusele vastu tulnud ja pakkunud talle mitmeid variante üldkasuliku töö sooritamiseks. Sellele vaatamata ei ole Valdu Kuusk üldkasulikku tööd nõuetekohaselt teinud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Valdu Kuuse puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Valdu Kuuse suutmatuse ja ükskõikse suhtumise tõttu talle kohtu poolt määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Valdu Kuusele anti Tartu Maakohtu 06.09.2018. a otsusega võimalus kanda karistus vabaduses, kuid seda tingimuslikult, s.o kui Valdu Kuusk täidab kõiki kohtu poolt määratud kohustusi, sealhulgas registreerimiskohustust, ei tarvita alkoholi ja teeb ära määratud tunnid üldkasulikku tööd vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. Valdu Kuusk ei ole talle antud võimalust ära kasutanud. Juba kriminaalhoolduse alguses on Valdu Kuusk rikkunud korduvalt registreerimiskohustust ja tal on tuvastatud ka alkoholijoove, kuid kriminaalhooldusametnik on pidanud võimalikuks rikkumistele reageerida hoiatusega. Valdu Kuusk ei ole ka sellest teinud vajalikke järeldusi ja oma käitumist muutnud. Lisaks ei ole Valdu Kuusk täitnud nõuetekohaselt ka üldkasuliku töö tegemise kohustust. Põhjendades suutmatust üldkasulikku tööd teha, on Valdu Kuusk tuginenud peamiselt tervislikule seisundile, kuid ei ole esitanud selle kohta mitte ühtegi tõendit. Sealjuures on Valdu Kuusk olnud täielikult teadlik sellest, et tal tuleb tõendada oma väiteid arstitõendite või muude dokumentidega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ja seda ennekõike Valdu Kuuse ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu hinnangul puudub Valdu Kuusel siiani arusaam talle mõistetud karistusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Valdu Kuuse suhtumist üldkasuliku töösse, on ilmne, et Valdu Kuuse suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Valdu Kuusele mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. KarS § 69 lg 6 teist lauset arvestades tuleb pöörata täitmisele Valdu Kuusele Tartu Maakohtu 06.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5811 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 177 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 5 kuud 27 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.