Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 12. aprillist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Aare Kaldmad selles, et tema vägivalda kasutades, 2018 aasta novembrikuus, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, lõi xxx oma magavale elukaaslasele I. L. käega lõua pihta, s.o löögiga lõua alt ülespoole, mille tulemusena tundis I. L. füüsilist valu. ...selles, et tema olles varem väärkohelnud füüsiliselt oma elukaaslast I. L., vägivalda kasutades, 2018 aasta novembrikuus, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, lõi xxx oma elukaaslasele I. L. käega vastu kukalt, mille tulemusena tundis I. L. füüsilist valu. ...selles, et tema olles varem korduvalt väärkohelnud füüsiliselt oma elukaaslast I. L., alkoholijoobes, vägivalda kasutades, solvas 25.03.2019 kella 18 paiku xxx oma elukaaslast I. L. öeldes talle, et „julged üdse koju tulla“, seejärel lõi I. L. käega rindkere piirkonda ning hakkas viimast jõuga elamisest välja lükkama. Antud tülisse sekkus alaealine tütar xxx (sünd xxx), kes astus ema I. L. kaitseks ette ning takistas isa Aare Kaldmal I. L. kodust välja lükkamast ja emale haiget tegemast. Kuriteoga põhjustas Aare Kaldma I. L. füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Aare Kaldma toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

2 (3)

Süüdistatava Aare Kaldma, tema kaitsja Anu Vildi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Aare Kaldmale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 pdes 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.–12. aprill 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Aare Kaldma ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Aare Kaldma peab: -

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratakse, et Aare Kaldma on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Kohtu seisukoht Aare Kaldma on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb Aare Kaldma KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni, ja esindajatasu 60 eurot. Sundraha osa mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt, kuid kaitsjatasu jääb kokkuleppe kohaselt ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 täies mahus riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 405 eurot tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.