Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 21. märtsil 2019 Tartu Maakohtule taotluse asendada I. Bogovskile mõistetud rahaline karistus tasumata osas vangistusega. Taotlusest nähtub, et I. Bogosvki suhtes alustati täitemenetlust, kuna ta ei tasunud rahalist karistust 345,60 euro ulatuses. 28. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahalise karistuse täitmise võimatusest. Kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 13. detsembri 2013 otsusega karistati I. Bogovskit rahalise karistusega teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 275 järgi ametniku solvamise eest. Praegu kehtiva KarS § 275 järgi on ametniku solvamine väärtegu. Seega on tegu, mille eest mõisteti I. Bogovskile Tartu Maakohtu 13. detsembri 2013 otsusega rahaline karistus, praegu kehtiva KarS § 275 järgi väärtegu. KarS § 5 lg 2 järgi teise lause järgi on seadusel, mis muudab seni kuriteona karistatava teo väärteoks ja mis välistab sellega selle teo eest vangistuse mõistmise, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, kellele jõustunud kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust tahetakse asendada vangistusega. Seda seepärast, et rahalise karistuse asendamine vangistusega on vangistuse täitmisele pööramine KarS § 5 lg 2 teise lause mõttes, kuna rahalise karistuse asendamisel vangistusega peab isik kandma rahalise karistuse asemel reaalset vangistust. Arvestades asjaolu, et menetluse esemeks olev tegu pole enam kuriteona karistatav, ei saa KarS § 5 lg 2 teisest ja kolmandast lausest tulenevalt asendada I. Bogovskile Tartu Maakohtu 13. detsembri 2013 otsusega mõistetud rahalist karistust vangistusega. Ka ei tule kõne alla üldkasuliku töö määramine, mis asendusvangistuse puhul üldjuhul võimalik on: vt KarS § 71. Üldkasulik töö on üksnes meed, millega karistus asendatakse. Niisiis eeldab üldkasuliku töö kohaldamine kõigepealt põhikaristuse ehk praegusel juhul vangistuse kohaldamist. Seda aga ülal toodud põhjustel teha ei saa. I. Bogovskile Tartu Maakohtu 13. detsembri 2013 otsusega mõistetud rahalist karistust ei saa asendada arestiga, sest KarS § 5 lg 2 kolmanda lause järgi saab karistust vähendada uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani vaid juhul, kui tegu on kuriteona karistatav ka uue seaduse järgi, ning täitmiskohtunik ei saa mõista asenduskaristusena aresti isikule, kelle suhtes pole väärteomenetluses tehtud otsust rahatrahvi mõistmise kohta. Kuna KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi ei saa asendada I. Bogovskile mõistetud rahalist karistust vangistusega, tuleb Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus I. Bogovskile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks vangistusega rahuldamata jätta. Küll aga on endiselt võimalik nõuda I. Bogovskilt sisse rahaline karistus. Seda seetõttu, et selle karistusliigi osas KarS § 5 lg 2 tähendust ei oma. Seega tuleb kohtutäituril jätkata I. Bogovskilt rahalise karistuse sissenõudmist kuni rahalise karistuse täitmiseni või kuni rahalise karistuse täitmise aegumiseni KarS § 82 lg 5 alusel. Kuna I. Bogovski viibib praegu vahistatuna Tartu Vanglas ja Tartu Maakohtu 11. märtsi 2019 otsuse jõustumisel hakkab ta kandma vangistust, tuleb kohtutäituril rahalise karistuse sissenõudmisel arvestada KarS § 82 lg 5 teise lausega, mille järgi peatub täitmisele pööratud rahalise karistuse sissenõude aegumine ajaks, mil süüdimõistetu kannab vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.